Anttila Canon või Pentax ?

[taheke]

Nojah. Samm sammult hakkab asi tulema. Proovisin täna seda teravuspunkti muuta ja muudki teha. Sain vist hakkama. Aga nüüd olen jälle targem. Raamatus on kindlasti küll täpselt sama asi aga veidi teisiti esitatud. Siit aga saab hoobiga aru. Kuigi mul pole plaanis te kannatust proovile panna. Tuleb ju ikka ise ka pusida.
Aga nüüd ongi, sättisin oma merepildile andmed peale ja et läheks kiiremini siis lihtsalt kirjutan mis seal oli. (ei oska ise koos diagrammiga pilti siia panna)
Säri 1/1000
ISO 100 ja f11
Valge sammas algab algusest ja läheb kohe kõrgele, tuleb alla ja lõpeb poole diagrammi jaotuste peal ära.
Samuti on värvidega. Värvid on ühesuguse jaotusega ja kaovad samuti poole diagrammi peal ära.
Ma ei tea nüüd. Muidugi, vaatasin eile veel ja leidsin jlle uudiseks stseeniprogrammi (!) mis oleks ka ehk aidanud. Seal ju spetsiaalne miski surf lumi ja päikeseine rand. Võibolla oleks selle kasutamine aidanud?
Aga.
Oma vene aja tarkusest ja 90 gostisest negatiivist - kui võrrelda - oleks pisikesest avast f11 ja särist 1/1000 sek. (mida zenidil polnud olemaski) piisanud küll ja küll ning oleks veel ülegi jäänud, kui ma nüüd ikka õieti aru saan. Kohe vaatan ka allapäikest tehtud pildi andmeid mis oli ka tume.
säri1/750
f 8,0
ISO 100.
Et siis lollina arvan praegu, et aparaat oleks pidanud automaatrežiimis valima veel väiksema tundlikkuse, ehk ISO aga seda enam valida nagu polegi ju? Et siis see+- oleks aidanud?
Kõige lihtsam oleks mul muidugi minna ja sõita mere äärde õppima ja sinna ma muidugi ka varsti lähen, ainult, et mitte täna. Nii. Aga mis seal aitaks proovida kui +- nupp ka ei aita.
Või on ka minu arusaamistes midagi totaalselt valesti? See ISO??

[anton]

see lumereziim vöib aidata küll, kuna see lisab säriarvestusse keskmisest suurema heleduse. aga kui pilt tuleb tume (see üks merepilt, mis eespool lingitud oli, oli ju alasäris) siis peab just ava lahti keerama, vöi säri pikemaks seadma..

filmiga oli nii, et saigi säri üsna ehku peale panna, pärast ilmutuses sai kuni kaks astet kompenseerida ja pilti tuli normaalne. nüüd teeb digikaamera kohe pildi valmis (toorfailis oleks pisut mänguruumi järeltöötluses, aga jpg puhul mitte), seega tuleb see +-2 astet kohe pildistades reguleerida.

[täheke]

see lumereziim vöib aidata küll, kuna see lisab säriarvestusse keskmisest suurema heleduse. aga kui pilt tuleb tume (see üks merepilt, mis eespool lingitud oli, oli ju alasäris) siis peab just ava lahti keerama, vöi säri pikemaks seadma..

filmiga oli nii, et saigi säri üsna ehku peale panna, pärast ilmutuses sai kuni kaks astet kompenseerida ja pilti tuli normaalne. nüüd teeb digikaamera kohe pildi valmis (toorfailis oleks pisut mänguruumi järeltöötluses, aga jpg puhul mitte), seega tuleb see +-2 astet kohe pildistades reguleerida.

Oh mu vanad ajud.. Muidugi! Juba teist korda teeb anton mulle selgeks, et pilt oli alasäris ja nüüd jõudis kohale! Mul ei ole ju aparaadis negatiiv!! Ma olen sellist aga kuni kolmsada (ehk korda küll) tankist välja võtnud ja vaadanud. Sealt oleks paistnud mulle hele negatiivne kaader, mis saanud vähe valgust ja millest pilt oleks tulnud tume! Õige!
Piinlik koht küll........ Vaat, näe mis vene aeg tegi. Ma mõtlesin tagurpidi!
Lihtne ju.
Seal on üks programm ju kus saab kõik ise valida. Muidugi särinumbrit väiksemaks, avanumbrit väiksemaks (ava suuremaks) tundlikkust vähemaks.
Ja ma mõtlesin kuni viimse hetkeni, et kuidas tänapäeval tehakse aparaat mis me päikest välja ei kannata. Eks ma old ise seal päikse käes vist liiga kaua.......................

[täheke]

Ehk jäädes reaalsuse piiridesse - kuni sada filmi olen tankis ilmutanud umbes. Üle kahekümne aasta tagasi.

[täheke]

Samas, millal läks diapositiiv tumedaks ja läbipaistmatuks? Kui sai vähe valgust? Ega vist mitte?
Või?
Võibolla diapositiiv ajab mu segadusse? Võiks ju arvata, et mu fotokas asub kaudselt miskit sarnast? Sellisele arvamusele jõudmiseks võib ju inimesel olla võibolla isegi hoopis heledam mõistus kui mul ongi?

[ex-ex-enn]

kui positiiv on must, siis on pime (vähe valgust).
negatiiviga loomulikult vastupidi.

[täheke]

kui positiiv on must, siis on pime (vähe valgust).
negatiiviga loomulikult vastupidi.

Jah, mind ajab praegu ennastki naerma. Vähemalt diapositiivi kohta arvasin ma miskit muud. Pole kunagi süvenenudki.
Muidu poleks ju võimalik hämarust, kui looduses esinevat nähtust jäädvustadagi............... Tõepoolest, kui on vähe valgust looduslikult, või piiratakse valguse mõju ava ehk säriajaga, mis on sisuliselt sama mõju ju valgustundlikule positiivile, siis peab ta muutuma tumedamaks.
Oh, jah.

[täheke]

Tere üle pika aja!
Käisin ühel õhtul pimedas oma tuledesäras kodukirikut pildistamas. Mõtte sain Photopointi Pentax K-m -i tutvustavalt lehelt, kus üks öine kirikupilt olemas. Üks neist tuli mul omaarvates päris ilus: valge kirikutorn mille ümber tänavavalgustuset kollased tänavad. Roheline on puudel ilusti näha ja üks tänavavalgustus latern särab kaadris nagu täht. Lühidalt - nagu piltpostkaart! Võibolla parem kui seal K-m -i lehel isegi.
Aga.
Tegin neid pilte 20. ISO 1600, ava lahti, säriaeg 1 sek. Manuaal. Kuna säriaeg oli pikk hoidsin aparaati eriti hoolega värisemast. Kasutasin muidugi ka stabilisaatorit, aga paljud pildid tulid sellegipoolest ootamatult ebateravad. Sõber shake reduction ei olnud hakkama saanud ilmselt. Tunduski imelik, et tema "surin" kostisaparaadist justkui alles pärast võtet??
Küsiksin siin targemate käest, kas see on normaalne? Võibolla tahtsingi temast liiga palju?
Samas tunneksin huvi mida peab teadma või silmas pidama statiivi ostu juures. On seal midagi olulist?
Kusjuures ega ma ikka profi oma ostma hakka.
Ma ju ikka kõigest vilets amateur.

[ex-ex-enn]

statiivi ei kasutanud mittemingit?

korralik amatöörstatiiv oleks näiteks manfrotto 190xprob koos 486rc2 kuulpeaga. vajadusel saab lisaraskuse konksuotsa riputada.
http://www.photopoint.ee/et/toode/6616/ ... -190-xprob" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.photopoint.ee/et/toode/5821/ ... ct-kuulpea" onclick="window.open(this.href);return false;

oluliselt odavamalt midagi sama toekat ja funktsionaalset ei saa.
sellest edasi oleks 055 jalad mingi suurema peaga.

[ex-ex-enn]

manfrottot võid ka fotoluksist vaadata, kunagi olid sealsed hinnad veidi soodsamad.
http://fotoluks.ee/?op=body&id=18" onclick="window.open(this.href);return false;

[Külaline]

manfrottot võid ka fotoluksist vaadata, kunagi olid sealsed hinnad veidi soodsamad.
http://fotoluks.ee/?op=body&id=18" onclick="window.open(this.href);return false;

Aga milleks need 500- 600 kroonised siis üldse on? Neid ei saagi siis kasutada?

[anton]

veidi odavama hinna eest saab miskit velbon sherpa seeriast, siiski peaks arvestama ~1500 eeguga. need 5-6sajaseid saab kasutada küll, aga miinuseid on neil sületäis. nad on plastikust konstruktsiooniga, mis nõtkub päris kergesti läbi, ja kulub kiiresti. nende paikasättimine on palju aeglasem ja ebakindlam. sherpad on metallist ja üsna ergonoomilised, nendele ei pea ka pead eraldi juurde ostma.

1sek säriaega ei hoiagi eriti ükski stabilisaator paigal.
siin on DPreview.com lehelt tamron 18-270 stabilisaatoritesti tulemused 270mm asendis (mainin, et tamroni 18-270'l on üks muljetavaldavamaid stabilisaatoreid, mida näinud olen)

vördluseks sama test ilma stabilisaatorita

[ex-ex-enn]

"Aga milleks need 500- 600 kroonised siis üldse on?"

odavaid asju tehakse selleks, et koonerdajate käest raha kätte saada.
odavad asjad on teatud kogemuste ja teadmiste juures mõningal määral kasutatavad parema puudumisel.
stabikas lülitub statiivil ise välja, nii et ka sellele väga loota pole mõtet, eriti sekundiste säriaegade puhul.

[täheke]

Tere!
Pole ammu aega kirjutanud.
Küll aga olen pildistamisega nii kaugele jõudnud, et tahaks muretseda omale suurema ulatusega objektiivi.
Eks olen ikka tavaline asjaarmastaja, ei muud ega rohkemat. Samuti olen jäänud Anttila "friigiks". Eks mugavus - ja et raha niikuinii kohe välja käia pole.
Anttila onlines on praegu saadaval Tamron 18 - 200 ja Tamron 18 - 250.
Neil on minu jaoks oluline hinnavahe. 3000 krooni. Hinnavahe aga nii oluline poleks, kui teaks, et Tamron 18 - 250 on oluliselt parem ning kasulikum muretseda. Või on olemas veel mingi variant?
Kas keegi oskaks mu kõhklustesse ja kahtlustesse midagi selgust tuua?

[ex-ex-enn]

vaata http://photozone.de/" onclick="window.open(this.href);return false; teste. pole ise kumbagi kasutaja olnud, aga tamron 18-270 kiitust on kuulda olnud.

[täheke]

vaata http://photozone.de/" onclick="window.open(this.href);return false; teste. pole ise kumbagi kasutaja olnud, aga tamron 18-270 kiitust on kuulda olnud.

Nojah, Enn, loen sealt Anttilast:
Di - II objektiiv on mõeldud ainult APS-C mõõdus sensoriga kasutamiseks.
Minu K2000 kaameras on aga 23,5 * 15,7 CCD mõõdus sensor.
Loen ja tellida ei julge, sest sensor ei klapi.
Kas mul on õigus? Selline objektiiv minu aparaadile ei sobigi?

http://www.anttila.ee/webapp/wcs/stores ... Id=3162427

[ex-ex-enn]

tamroni DI II objektiivid on ettenähtud poolkaadri digipeegelkaamerate ees kasutamiseks, ükskõik kuidas keegi neid ka ei nimeta. APS-C või DX või misiganes. CCD on sensorivalmistamise tehnoloogia nagu ka CMOS.

kui on kirjas, et pentaxile, siis sobib igal juhul.

[silver]

Kui on kirjas et sobib pentaxile siis see tähendab et on Pentax KAF2 bajonetiga mis tähendab et sobib Pentaxi digipeeglite ette.
APS-C on sensori mõõt (23,5x15,7 cm), st sama mis kasutab ka Pentax.

[Külaline]

Kui on kirjas et sobib pentaxile siis see tähendab et on Pentax KAF2 bajonetiga mis tähendab et sobib Pentaxi digipeeglite ette.
APS-C on sensori mõõt (23,5x15,7 cm), st sama mis kasutab ka Pentax.

Bajonet on selline asi millest minagi aru saan. Antud juhul, kui klõpsaksite Anttila tellimislehele siis saaksite aru segadusest, mida tekitab üks lause minusuguse amatööri puhul. Kindlasti ei ole selle lehe koostaja seal fotoasjandusega kursis. Paljud oleksid juba tellinudki võib olla antud objektiivi, aga pole julgenud, nagu mina.........
Aga suured tänud Ennule ja Teile!

[ex-ex-enn]

eksitav on see, et APS on filmiajastu termin ( http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Photo_System" onclick="window.open(this.href);return false; ) aga APS-C kaadrimõõdu sarnasuse tõttu poolkaadri sensori mõõduga on see üle võetud.

[Külaline]

eksitav on see, et APS on filmiajastu termin ( http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Photo_System" onclick="window.open(this.href);return false; ) aga APS-C kaadrimõõdu sarnasuse tõttu poolkaadri sensori mõõduga on see üle võetud.

Enn! Küsida võiks ka nii, et kas on üldse Pentaxi digi peegelkaamerat millega antud objektiiv ei sobi, kui jutt juba selle peale läks?
Võib olla mõned päris esimesed peegelkaamerad siis?
Müüja, imelikul kombel, rõhub sellele, et objektiiv võibolla ei sobi.

[ex-ex-enn]

filmipeegelkaameratele ei sobi. täiskaadri tamronite tähistus oleks DI.
pentax on valmis teinud töötava täiskaadri digipeegli http://kmp.bdimitrov.de/bodies/prototypes/MZ-D.html" onclick="window.open(this.href);return false; aga see tootmisse ei läinud. seega kõigile senitoodetud digidele läheb see objektiiv.

[täheke]

filmipeegelkaameratele ei sobi. täiskaadri tamronite tähistus oleks DI.
pentax on valmis teinud töötava täiskaadri digipeegli http://kmp.bdimitrov.de/bodies/prototypes/MZ-D.html" onclick="window.open(this.href);return false; aga see tootmisse ei läinud. seega kõigile senitoodetud digidele läheb see objektiiv.

Jep! Ammendav!
Asun tellimise kallale.

[ex-ex-enn]

"täiskaadri tamronite tähistus oleks DI." - et ei tekiks valestimõistmist, poolkaadri digipeegli ette sobivad nii poolkaadri DI II kui täiskaadri DI objektiivid.

[täheke]

Noh, et siis sain kätte oma Tamroni. Pildistasin õuest eemalasuvaid objekte. Täitsa ok! Asjaarmastajale väga hea.
Juba on ka üks tähelepanek. Kaugelt pildistades jääb pildistatava ja aparaadi vahele rohkem objekte. Automaat teravustamisega ei saa tihti pildistada kuna, aparaat valib ja teravustab neist suvalise lähema. (??)
Eks tuleb rohkem siis käsitsi teravustada. Suvel näiteks SV pealt annab kasutada rohkem väiksemat ava kus sügavusteravus suurem.
Kas keegi võtaks öelda paar sõna. Enn? On mu arutluskäik õige?