Fotofoorum.ee

näidispiltide järgi tüüpiline odav filmiajastu kitzoom. hinnaga üle ei pinguta paari-kolmekordselt?

simpsonv kirjutas:Endal Tamron 70-200 f2.8 ja pean ütlema et see on tõesti õnnestunud objektiiv. Vähe korralikum kvaliteedi kontroll tehasest ja kõik on OK. Isegi konstruktsioon on väga hea(tuttava canon 70-200 f4 mis paar aastat vana andis väljanägemise pealt ikka tubli kehvema tulemuse).

C ja N kasutajad on Tamroni 70-200 puhul kurtnud aeglase fookuse üle, aga Pentaxil krutib kere fookust. Kuidas Pentaxi ees reaalses kasutuses autofookus tundub, võrrelduna kitiga näiteks?

pentaxi puhul sõltub asi kerest, kallimatel keredel (k10d, k20d ja ilmselt ka k7) on võimsam ja kiirrem mootor sees. pika käiguga 70-300 toru jõuavad küll täiesti pädevalt väänata.

K200D ees ei olnd kõige kiirem mees, kuid praeguse K-7 ees lippab nii, et tolmab, võib vabalt võrrelda canoni 70-200 f4 toru kiirusega(tamron vähe valjem aint). K-7 ees on kruviga objektiivid tihti kiiremad kui SDM mootoriga. Kui fokusseerid lõpmatusse või kaugemale ja siis kohe lähedal asuvale objektile(1-3m) siis võib korra läbi saagida, aga kui õpid seda toru(või ka nii öelda oma aparaati) tundma saad seda üldiselt vältida.

Objektiivide teemal ma avastasin enda jaoks uue toreda lehe.
http://www.slrgear.com/reviews/index.php
Suuremas osas tavaline review leht objektiivide kohta aga osadel objektiividel on lehe enda poolt tehtud üsna asjalikud mõõtmised ka. Neil on siis sulgudes (Tested) taga. Eeskätt meeldib mulle seal nende "Blur Index" interaktiivne graafik, kus zoomide puhul saab mängida nii fookuskauguse kui avaga ja vaadata kui "terav" on pilt siis mõõdetud.

Ma sellest indeksist endast pole päris läbi hammustanud veel. Lihtne seletus oli seal see, et number on umbes võrreldav sellega, et kui sa photoshopis perfektsele pildile rakendad "blur" filtrit, et siis mitu korda peaks rakendama seda, et saada nii "udust" pilti. Ma pole seda filtrit photoshopis ise rakendanud niiet ei kujuta ette.

Viidati ka, et kuskilt peaks kätte saama mingi korralikuma repordi, kus ka matemaatikat näidatakse, et kuidas see number täpselt tuleb. Aga esialgu tundub see interaktiivne graafik ka ilma matmaatikat hammustamata asjalik, kuna seal juhtub olema selline graafik ka Pentaxi 18-55 mm objektiivile. Ehk siis umbes võiks võrldusmoment olemas olla. Näiteks, et see 18-55 on seal graafikul kuni 3 pügalat lahtise avaga, et järelikult kõik, mis on rohkem kui 3 pügalat on sellise fookuse ja ava juures udusem kui tavaline kit objektiiv.

Tegin natuke märkmeid mitmesuguste mega ja telezoomide jaoks seal lehel neid teravuse graafikuid nokkides. Samas need märkmed ei võta üldse arvesse teisi häireid (värvilised ääred ja see kui "sirged" tulevad sirgjooned).

BI on "Blur Index".

55mm f1.4 DA* prime (võrdluseks)
Lahtise avaga on BI kuni 2, suhteliselt ühtlane teravus kogu alas. Ava 2.8 peal on BI langenud kogu alas ~1 peale. F 5.6 peal on keskel ala kus BI on nullis ja äärtel on BI ~1. F8 peal hakkab keskelt teravus taas langema, kuid asjal on veel jumet, kuna kogu alas on teravus ühtlaselt natuke alla BI 1.
Ava edasi pisemaks keerates ei toimu muid muutusi kui see, et teravus langeb väga ühtlaselt kogu alas, kui BI tasand vaikselt ülespoole tiksub. F 22 peal on BI 2 ühtlaselt terves alas. Järelikult on BI kuni 2 väga hea, sest tärniga prime püsib selles alas.

Pentax 18 – 55
Suurim udusus 18 mm peal lahtise avaga. Paar tiksu sulgemist (5.6 peale) muudab ka alumises otsas päris tearavaks (Blur Index alla 2), mis on võrreldav paremate primedega isegi (Primedel, kui ava väiksemaks keerata on parim teravus äärtel Blur Index 1-2). Keskel suudab suuremosa vaadatud objektiive ühe kanti saada, kui ava paar tiksu koomale tõmmata. Suurim tervaus on vahemikus 30-40 mm (BI [Blur Index] umbes 1 peaaegu kogu alas). Väga hea objektiiv üldiselt terves oma zoom alas.

Tamron 28 – 300
Alumises otsas lahtise avaga natuke udusem äärtel kui kit ja päris keskel triviaalselt teravam. Kui ava paar tiksu sulgeda (5.6) siis on ka all otsas päris terav suures osas keskel (BI ~1). Teravaim on 35 mm peal. Alumises otsas on äärte peal 50mm ja 135 mm fookuse juures väga udune (BI kuni 7), 35 ja 70 mm peal on samas "head alad", kus teravus on ühtlane kogu alas ning kui ava pisemaks keerata (8) siis lausa suurepärane (BI < 1). 200 mm üles ei tasu selle objektiiviga ronida. Lahtise avaga on see seal pehmelt öeldes katastroof (BI ~7 @ 200 mm). Kui ava sulgeda (11) siis keskosas on teravus rahuldav (BI 2), äärtes aga ikkagi halb (BI 4) Eriti 200 mm on selline fookus, mida tasuks vältida, 300 mm peal läheb teravus marginaalselt paremaks, aga jääb ka suletud avaga halvema poolseks.

Tamron 18 – 200 ja Sigma 18 – 200
Mõlemad objektiivid on 18 mm peal lahtise avaga halvad (ääred BI ~4.5 mõlemal) kuigi keskel on ka piisavalt teravat ala natuke (sigmal umbes 3 korda suurem ala). 2 tiksu koomale tõmmates on pilt parem 18 mm peal, Sigma on keskel teravam aga äärtel on udu rohkem, samas kui Tamron on keskmiselt vähemterav aga pilt on mõnevõrra ühtlasem (ääred Sigma BI ~3 vs Tamron BI ~2). Vahemikus 28 ~100 on mõlead objektiivid nii hullud kui skaalal olla saab äärtes (BI ~11..12), keskel on väike ala halva teravusega piirkonda (Sigmal marginaalselt parem) (BI ~2..3). Suletud avaga on mõlemad objektiivid mingil määral kasutatavad. Tamron on ühtlasem, aga 200 mm peal muutub juba üsna uduseks (BI ~4.5, f16) samas kui Sigma jääb hädapärast mõistlikuse piiresse (BI ~3, f16), samas on Sigma hädaks see, et ta on alumises osas ebaühtlasem ja tal on vahepeal 2 "halba" fookust kui zoomida 35..40 ja 70..80 mm kandis, mida Tamronil ei paista olevat. Selle eest on Sigma 50 ja 135 peal jälle parem, kuna seal on "head" fookused. Aga siiski, üldiselt on need mõlemad kohati äärtel piisavalt udused, et neid võimaluse korral vältida.

Tamron 18 – 250 ja Sigma 18 – 250
18 mm peal ja lahtise avaga on Sigma kasutatav aga Tamron mitte (BI ~3 vs BI~8 äärtel). Päris keskel on mõlemal objektiivil samas piisavalt terav ala (BI ~1). Ava 2 tiksu sulgedes (5.6) on mõlemad objektiivid ka 18 mm peal täitsa head (kekskel BI 1 äärtel kuni BI 2). Sisemise konstruktsiooni poolest paistavad objektiivid olevat sarnased oma 18-200 skaala eelkäijatega, kuna Sigmal on "halvad" ja "head" fookuskaugused zoomides samas kui Tamronil on teravus zoomides märkimisväärselt ühtlasem (aga mitte tingimata parem). Lahtise avaga on mõlemal objektiivil seis sant terves zoom ulatuses, kuigi Tamronil on keksel marginaalselt teravam samas kui Sigmal on teravus parem seal kus eelmiselgi, ehk siis umbes 50mm ja 125 mm peal. Kui ava 2 tiksu (f11 lõpus) sulgeda siis on mõlemad objektiivid kasutatavad (keskel BI ~1 kogu alas ja äärtel BI 3 Sigmal ja BI 4 Tamronil 250 mm peal). Lahtisema avaga on Tamron parem, kui 2 tiksu kokku asja keerata on Sigma parem. Keskel on mõlemad rahuldavalt teravad (BI 1 aga sellise teravusega ala on liiga väike) ja kõikumised esinevad eeskätt äärtel.

Tamron 70-300 vs Sigma 70-300 APO
Skaala alguses 70 mm peal ja lahtise avaga on Tamron natuke parem, kuna teravuse kõikumine üle terve ala on pisem (kuni BI 2 vs Sigmal kuni BI 3). Lahtise avaga edasi sõites on mõlemad kuni umbes 180mmni veel enamvähem ok, kui Tamron on natuke ühtlasema kvaliteediga üle vaadeldava ala. Sealt ülespoole on mõlemad halvad, Tamronil on keskel natuke teravam aga ääred on sellevõrra udusemad samas kui 300 mm peal lahtise avaga on Sigmal asi ühtlaselt udune (BI 5 umbes). Paar taset sulgedes on 300mm peal Sigma selgelt parem olles enamvähem ühtlaselt BI 2 (F11) samas kui Tamron saab küll keskosa lähedal marginaalselt suurema teravuse kätte aga äärtel küündib BI siiski kuni 7. Suletud avaga on seega kõrgemas otsas Sigma veel selgelt kasutatav samas kui Tamron pigem mitte. Alumises otsas vahemikus 70 ~200 on Tamron parem täis avaga samas, kui mõlemad 2 tiksu koomale keerata on ka seal osas Sigma marginaalselt teravam. Vahemikus 70 – 200, kui ava pisemaks keerata on mõlemad üldiselt väga head (BI vahemikus 1-2). Sealt üles kvaliteet langeb, kuid peaks keskosas olema veel aksepteeritav.

Tamron 18-270
Lahtise avaga 18mm peal jääb see objektiiv kit omale alla. Keskel on teravus hea (BI 1) samas kui äärtel on lahtise avaga teravus halb (BI 4). Ava koomale keerates (5.6) on teravus kogu alas hea ka 18 mm peal. Objektiiv on kõige teravam lahtise avaga vahemikus 30-70 mm ning sealt edasi ei ole mõistlik seda obejektiivi lahtise avaga kasutada, kui teravat pilti soovida. Keskosas ei ole asi katastroofiline (BI 1-3) samas kui lahtise avaga kõrgemas otsas on BI 6-7 äärtel. Kui ava paar tiksu koomale keerata (F11) on pildi teravus keskmiselt halb 270 mm peal (BI 2-4 terves alas). 200 mm peal on objektiiv kasutatav avaga F11 (BI 1-3) ning fookuskaugusel 100 mm on teravus juba päris hea avaga F11 (teravus vahemikus 1-1.75 terves alas). Üldiselt teravuse graafikuid vaadates on 250 mm versioon marginaalselt teravam.

Kokkuvõtteks: Megazoomidest paistab kõige tublim olevat 18-250 mm versioon teravuse poolest. Niisama telezoomidest on need 70-300 versioonid väga head vahemikus 70-200 ja sealt edasi ... pigem mitte.

"Kokkuvõtteks: Megazoomidest paistab kõige tublim olevat 18-250 mm versioon teravuse poolest. Niisama telezoomidest on need 70-300 versioonid väga head vahemikus 70-200 ja sealt edasi ... pigem mitte."

nii lihtsaid asju ma võin sulle unepealt öelda. selleks ei pea hulka jama läbi lugema.
mina soovitan objektiivide võrdluseks http://photozone.de/" onclick="window.open(this.href);return false; teste.

ex-ex-enn kirjutas: nii lihtsaid asju ma võin sulle unepealt öelda. selleks ei pea hulka jama läbi lugema.
mina soovitan objektiivide võrdluseks http://photozone.de/" onclick="window.open(this.href);return false; teste.

Hehe. Noh mul pole kogemusepagasit all, niiet mul on nii lihtsa asja jaoks numbrit vaja alla hammustada

Need photozone.de testid on ka tegelikult väga head, kuna neil on seal ka suht asjalikult asju testitud ja graafikud kenasti juures, et kus alas objektiiv töötab ok ja kus mitte. Photozones eriti ilmekalt esitatud see test, et kui sirged tulevad sirgjooned objektiiviga erinevate fookuskauguste juures. Samas selle SLRgear juures köitis see, et nad näitavad "teravuse" ruumilist jaotust ka. Osad objektiivid panevad seal natuke kukalt kratsima küll, kui ühes objektiivi servas on pilt väga udune ja teises ei ole. Paneb arvama, et ilmselt ei ole objektiivi koostamise täpsus just nii hea kui võiks olla. Ideaalis peaks ju olema teravus sümmeetriline ümber kõige teravama ala objektiivi keskel.

"kui ühes objektiivi servas on pilt väga udune ja teises ei ole"

selline objektiiv on ilmne praak, igaljuhul mulle sattus selline 18-55MkII mis ilma probleemideta ümber vahetati. esimese partii värk, ikka juhtub. mitte et üks serv oleks VÄGA udune olnud, kuid vahe oli ikkagi märgatav teatud tingimustel.

Ma võin enda Sigma 100-300mm F4 + 1.4 konverter 12K maha müüa, kui teema algataja peaks veel omale pikka toru tahtma.

ex-ex -ennule:
Küsimus täitsa tõsine. Mis oleks hea (suhteliselt odav, mitte eriti nõudlikule) keerata Pentax k 2000 ja Tamron 18 - 250 vahele, et natuke veel kaugemale näha?

Hobipildistaja Toivo.

"Mis oleks hea (suhteliselt odav, mitte eriti nõudlikule) keerata Pentax k 2000 ja Tamron 18 - 250 vahele, et natuke veel kaugemale näha?"

18-250 on niigi pime, sinna kasvõi 1,4x konverterit vahele pannes ei tule midagi mõistlikku välja. pigem tasuks vaadata mingit pikemat, kuid mitte 50-500 tüüpi pimedat ja udust.