Fotofoorum.ee

Selline jutt siis : sel kuul plaanis külastada WRC etappi Poolas ,Mikolaijki , milline objektiiv selleks valida , kaaamera Nikon D7000, olemasolevad objektiivid - Nikkor AF-S 50mm f/1.8 G ;Nikkor AF-S DX 18-105mm f/3.5-5.6 G VR ED ; Tamron AF 70-300mm f/4.0-5.6 Di VC USD

Suuresti sõltub sellest, kui raja äärest plaanid pildistada ning mis on pildistamise eesmärk. Minupoolne soovitus (olen ise pildistanud paari kohalikku rallit enda lõbuks) - pigem suum ning mida valgusjõulisem, seda parem. Turvalisemal distantsil (kui teised ette ei jää loomulikult) võtta 70-200 f/2.8 stabikaga; keera statiivikrae obje külge ning lase üksjalalt (panning jms tükkmaad mugavam). Lähedalt pildistades võimalikult laiaks peaks minema - 17-50 / 24-70 / vms (kui sa täitsa raja ääres ning külgprofiili, siis 12-24 / 10-24 jms).

Samas viimased kaks teeks ka töö ära (70-300 & 18-105). Suuresti taandub pigem kõik motiivile ning oskustele.

Kõik olemasolevad sobivad. Iseasi, kas autofookusele loota tasub, aga sul on aega veel harjutada, mingisse kindlasse kohta käsitsi teravustamist ja kihutaja sinna ilmumisel päästiku põhja vajutamist.

Kas stabikas tuleb sellisel pildistamisel (statiivilt kaasavedamiseta ja käest kaasavedamisega) kasuks või tuleks ta pigem välja lülitada ? Ise pildistan C 70-200 f4 stabikata ja ei kurda.

Sõltub objest. C puhul on osadel torudel kaks režiimi stabilisaatori töös, kus üks on tavatingimusteks (stabiliseerib horisontaalis ja vertikaalis) ning teine lülitab horisontaalis liikumise stabiliseerimise välja (et oleks võimalik panning ehk kaasa vedamine).

Kui sul stabiilne käsi - saab stabikata.
Kui kasutad üksjalga/statiivi - stabilisaatorist pole kasu.

Eks sõltub ka lohistamise pikkusest (kraadid & aeg) - kas üldse on vajadus selle järgi. Kui suure keeramise teed lühikese ajaga, siis stabikas on või ei ole - vahet pole.

On täheldatud totaalset ebateravust stabikaga statiivilt pildistades, just pikemate aegadega.
Kaasavedamine on teravusega piiripeal mängimine, igasugu lisavärin võib selle viimasegi võtta, aparaat ju teab, et väriseb ja võitleb elu eest.

Seega võiks küsimuse esitaja selle 2000+ euri esialgu kulutamata jätta ja stabika igaks juhuks välja lülitada. Vahel võib sellest imevidinast hoopis kahju tekkida kui ebaotstabepäraselt kasutada. Pigem tuleks selgeks teha teravustamisrežiimide kasutamine, sarivõte, RAW (nikonil nef), Photoshop jne. jne. katsetada ja katsetada ja mitte kokku hoida mälukaardi mahtu.

Tänan kõiki,kes on siiamaani vaevunud vastama,olen saanud peris asjalikke nõuandeid, lootsin hullemat.
Ega tegelt ma migi ülikõva Pildi-Eedi ei olegi , lihtsalt selline tehnika on soetatud , pildistamine meeldib,üritan järest avastada seda digifotomaailma katse eksituse meetodil, muidugi kuulan ka proffe ja teisi kogenenumaid. Muidugi on soovitatud ka erinevatel kursustel käia, milledele ka Nikon mind pidevalt kutsub
Aga nüüd sellest rallist , kuna ei viitsi sinna eriti palju fotokola kaasa tassida , valiks kõige optimaalsema , meil siuke suht korraldatud üritus , peaksime pääsema peris mitmetesse huvitavatesse kohadesse . Muidugi fix 50 kõige kergem aga vähem võimalusi?
A samas nendest minu olemasolevatest kõige parema valgusjõga , kannatab ka hämaras möllata?

silver kirjutas:Sõltub objest. C puhul on osadel torudel kaks režiimi stabilisaatori töös, kus üks on tavatingimusteks (stabiliseerib horisontaalis ja vertikaalis) ning teine lülitab horisontaalis liikumise stabiliseerimise välja (et oleks võimalik panning ehk kaasa vedamine).

Kui sul stabiilne käsi - saab stabikata.
Kui kasutad üksjalga/statiivi - stabilisaatorist pole kasu.

Eks sõltub ka lohistamise pikkusest (kraadid & aeg) - kas üldse on vajadus selle järgi. Kui suure keeramise teed lühikese ajaga, siis stabikas on või ei ole - vahet pole.

Mul on olemas Vanguard Alta Pro264 AT (koos Vanguard SBH - 100 peaga) statiiv, e seda suht tülikas järel lohistada

No aga katseta ise. Vanasti kulus filmi ja paberit ja aega, et tulemust näha, tänapäeval on ju nö. tasuta katsetamine. Kui oled algajapoolne siis katsu päise päeva ajal hea valgusega autole pihta saada ja teravalt, et kirjad selgelt loetavad. Hämaras on juba nö. kaks sammu edasi, et head pilti saada. Muidugi võid ju ISO sinna 3200ni ja edasi väänata, et säri talutavaks saada aga ... no jah vara vist veel seletada. Katseta, loe, katseta, loe jne.
Ma ei julge öelda, et ma mingi tegija oleks aga vihjeks, et motokrossil valge ilmaga on mul numbrid umbes sellised säri 1/1000 kuni 1/3000, ISO 400-800, ava 4-8. Sombuse "pimeda" ilmaga on suur probleem minulgi. Olen katsetanud ka välguga (metz 58) Kaasavedamise korral säri aeglane so. 1/30 - 1/250 Võin lisada et ühel võistlusel plõksin vähemalt 500+ kaadrit ja lõpuks on säilitamiskõlbulikke ca 20-50

Nagu eelmine vastus soovitas - katseta enne järgi ning võta mentaliteet, et salvestadki alati RAW (nii saab palju pekkiläinud pilte tagantjärgi päästa).
Mine kiirema liiklusega tänava äärde või maantee äärde ning katseta seal samal kaugusel (nagu ralliraja ääres; ehk teepeenral olles) möödasõitva auto peal. Alguses keset päeva - valgus parem. Kindlalt kasuta manuaalrežiimi (ja RAW, kui säritus natukenegi mööda läheb) - pane aeg paika (autode kiirust üldjuhul saab planeerida) kui pikalt pan tuleb. See pelgalt panning katsetus.

Staatilised pildid - hüppel auto võimalikult lühike säriaeg. Eks ta jääb seal 1/1000-1/3000 vahele (nagu geka eelnevalt mainis). Kui valgust rohkem, võid ka lühemat kasutada. Samas kurvides kus kruusa (eeldusel, et tegu ei ole asfaltikatsega) lendab vms - lase säriaeg pikemaks ning näed kaadris liikumist (auto terav, rehvi alt praht liikumises). 1/125 oleks vast miinimum - sealt edasi läheb juba vaikselt panningu peale

Mida kaasa võtta? Arvestades, et sul tihti ava f/4-f/8, siis saad 18-105'st piisava teravuse kätte. 50 fiks viska ka taskusse - kui tahad suuremat ava kasutada (hämaras) ning tuled fiksiga toime, anna minna. 70-300 mõtetu antud situatsioonis, kuna auto kaadrisse mahutamiseks oleksid rajast ~10-15 meetri kaugusel - nii jääb liiga palju inimesi ette

Kaasa lohistamine ja stabilisaator - toimib ainult osade objektiividega perfektselt. Stabilisaator ja statiiv on väga halb kooslus (element ujub ka fikseeritud kaamera ees ning rikub pildi ära; antud asi testitud endal kasutades C 5D MKIII + Tamron 24-70 f/2.8 + Manfrotto MT055CXPRO4 ja 468RC4 Hydrostat kooslust, mis on väga korralik ja stabiilne kompott - stabikas väljas sai ikkagi parema pildi, kui stabikaga).