Fotofoorum.ee

Tervist soetasin endale Sigma EF-500 DG st kahuri. Kuna välkudega pole enne kokkupuudet olnud siis tahaks teada, kas välgupea pööramise/kallutamisega jääb võimsus samade kaameraseadetega samaks või lisab välgu automaatika ise ka valgust juurde või jääb selle hulk samaks kui otse tulistades?

kaamera reguleerib välgu vöimsust vastavalt vajadusele. EF500 juhtarv on vist 50, ja seda on maa ja ilm. ka siis, kui välgupea on pööratud, möödetakse välja vajalik välgukogus, välk lööb siis enamasti tugevamalt, kuna kogu valgus ei jöua kaadrisse tagasi ja vahel vöib juhtuda, et tumeda/kauge/vale nurga all peegelduspinna puhul jääbki pisut väheks välgu vöimsusest, aga sellest saab loogilise planeerimisega jagu. kui lihtsalt pole kusagilt peegeldada, siis tuleb ikkagi otse lasta, vöi kasutada mönd spetsiaalset välgupeegeldit.

Aitäh kiire vastuse eest, kuid tekkis veel paar küsimust. Nagu ma aru saan, määrab välklamp säriaja? Sest välgust väljatulev valgus on kogu aeg sama tugev? Ning kui ma teen särikorrektsioone (näiteks 1/250 pealt 1/125 peale) siis ma saan heledama pildi?

Peegelkaameral on olemas X režiim, mis on välgusünkrorežiim. Kiireim välguga sünkroniseeritud säriaeg on erinev, see režiim selle säriaja vaikimisi säriks panebki. Vägust lisatav valgus ei ole kunagi sama tugev. Aparaat ja välk suhtlevad omavahel ja aparaat, arvutanud välja vajaliku lisavalguse hulga, edastab selle info välgule, mispeale välk nii tugeva valguse ka annab. Kui sa paned säri lühemaks, siis tuleb ka heledam pilt tõesti, aga mitte alati, kuna siis annab välk ka vähem valgust. Kui sa kasutad välgukompensatsiooni, siis, jah, sel juhul kaamera arvutab vajaliku valgushulga, aga võtab arvesse, et sina tahad seda astme võrra rohkem, seega antakse üks kuni mitu astet rohkem valgust. Lisaks sellele aitab ka ISO sättimine, mis annab pildile veidi suurema dünaamilise ulatuse. Seega näiteks suuremat ISO kasutades saad ka ühtlasemalt valgustatud tulemuse.

ei, välk ei määra säriaega. välgu kasutamine piirab küll säriaega. kui väga peensustesse langeda, siis tuleneb see sellest, et kiirete säriaegade puhul ei ole kaamera katik kunagi täielikult avatud, ehk siis tagumine kardin hakkab sensorile ette söitma juba siis kui esimene kardin pole veel täielikult eest ära jöudnud. välguga pildistades jääksid niimoodi pildile katikulabade varjud. välgu vöimsust reguleeritakse välgu pölemise ajaga (kui välgu vöimsust reguleeritaks valgustugevuse muutmisega sama pölemisaja juures, siis muutuks valguse värvus) enamasti on pikim välgu valgustusaeg kuskil 1/250 sekundi kanti. see tähendab, et peale esimese katiku täielikku avanemist peab jääma vähemalt 1/250 sekundit aega enne kui tagumine katik sulguma hakkab. Kokku peab olema kaamera säriaeg selle näite puhul 1/125 sekundit, et välguga üldse pildistada saaks. nagu öeldud, kasutab välk üheks laksuks oma täit vöimsust harva, ja enamasti on välgu pölemisaeg tunduvalt lühem, aga välgusünkro säriaeg sellest ei muutu.

ehk siis välgusünkrost kiiremat säriaega panna ei saa, aga aeglasemasks saab küll. see jällegi omakorda ei mõjuta välgu võimsust, vaid võimaldab loomulikul valgusel rohkem pilti mõjutada, ja pilt tuleb heledam just loomuliku valguse jagu, miie välgu arvelt. (osadel välkudel on olemas Flash Balance reziim, mis arvestab loomuliku valgusega, annab väiksema välguvöimsuse pikema säriajaga, et välguvalgustus liialt ei domineeriks)

loodan et jutt on arusaadav

Aitäh Jutt oli arusaadav küll, kuna kaamerate köögipoolega olen ikka kursis (olen ühe zenit E juppideks pildistanud ja nüüd on järjekord Nikon F801-s käes) Kaamera manuaal väidab, et välk valgustab vastavalt särimõõtmise tehnikale (matrix, centre weighted ja spot metering. Kas see tähendab et oleks kavalam siis mängida pigem nendega, või keerata säri pikemaks/lühemaks? (ISO-t ei saa kruttida, kuna pildistan filmi peale) Või usaldada automaatikat ja paugutada Aperture priority-ga?

otsisin pisut kasutusjuhendeid ja jöudsin järeldusele, et selle välgu ja kaamera kombinatsiooniga ei ole välgukompensatsiooni kasutamise vöimalust, mis oleks köige mugavam vöimalus välgu vöimsuse reguleerimiseks. sigma ef500dg superiga (vöi siis metz 48'ga) oleks see vöimalus olemas. pead vist siis jah automaatika najale jääma.

matrix, centre weighted ja spot metering töötavad samamoodi nagu ilma välguta, ehk öige säri arvutatakse kas terve kaadri ulatuses, ainult keskpunkitis, vöi siis keskeelistatult vastavalt vajadusele kas siis koos välguga vöi ainult loomuliku valgusega. sinu kaamraga arvutatakse vajalik välgutugevus ilmselt puhtalt matemaatikaga, uuemate kaamerate puhul tehakse enne katiku avamist eelvälk, mille abil välgutugevust möödetakse. see ei ole muidu väga suur probleem, küll aga vöib hakata mööda säritama (enamasti alla) kui välgupea on ära pööratud. välk saab aru küll, et ta ei laksa otse, aga kuna eelvälku ei toimu, ei saa kaamera kuidagi teada, kui palju peegeldatud valgusest kaadrisse tagasi jöuab. see vöib pöhjustada siis välgu alasäri. sel kaameral peaks olema funktsioon, mis ütleb, kas tema arvates välguga pildistamine önnestus vöi mitte, ehk alles peale pildistamist ütleb ta sulle kas valgust oli vähe vöi ei. teisalt peaks see pakkuma alternatiivselt vöimalust välgu vöimsust n.ö. pettemeetoditel reguleerida, näiteks panna välgule peale softboks. sedasorti välgutarvikud vötavad alati mingi jao valgust maha ja kuna kaamera ei tea seda, ei kompenseeri ta ka välku vöimsamaks. kui välk on otseasendis, siis on vähemalt täpselt teada kui palju valguskadu on. seda räägin praegu küll teoreetiliselt, ise olen välku kasutanud ainult koos möötva eelvälguga süsteemidega.

see tabel on küll metz 48 af-1 kasutusjuhendist, aga siit on näha mis funktsioonid kaamera poolt vöimalikud on (köiki neid funktsioonie sinu välgul vist ei ole). sinu kaamera on grupp B

säri pikemaks-lühemaks kruttimine annab effekti eeskätt tausta ja esiplaani valgustamise suhtes. kui on kiire säriaeg, jääb taust alavalgustatuks, pikema säriajaga saab jääb taust (mis erinevalt esiplaani objektist ei ole välguga valgustatud) rohkem näha. ava reguleerimine avaldab mönevörra sarnast möju, ainult et kitsama avaga lööb välk tugevamalt, et objekti vajalikul määral valgustada. ehk esiplaani objekt on erinevat avade korral iikkagi välgu poolt enamvähem samamoodi valgustatud, aga suurem ava laseb loomuliku valgusega valgustatud osadel enam särituda.