Fotofoorum.ee

(Esimese) peegelkaamera valik võib olla äärmiselt keeruline – mis on oluline, mis ei ole oluline. Mis parameetritele oleks vaja tähelepanu pöörata, mida üldse need numbrit tähendavad ning mis jällegi täisesti triviaalne igapäevases kasutuses.

Lihtsustamaks esimese peegelkaamera valikut just nende soodsamate seadmete segmendis, võttis Lauri Veerde need Photopointi ajaveebis kõrvuti lauale ning vaatas oma kullipilguga üles. Tulemus - põhjalikum võrdlus Canoni, Nikoni ja Pentaxi alumise otsa peegelkaamerate vahel:
Millist soodsat peegelkaamerat valida? Pentax K-50 vs Canon EOS 1300D vs Nikon D3300 | Photopointi ajaveeb

Nikon D3300 kohta pole vast ikka mõtet sellist jama ka ajada nagu: " Tagumise valikuratta abil saab muuta säriaega, aga ava muuta ei saa." Kes sellise "pärli" peale tuli? Kas Photopointi töötajad ei tunne tõesti oma müüdavat kaupa, müüvad rikkis kaameraid või on lihtsalt konkureerivate kaameramarkide fännid ja peavad sobilikuks Nikonit laimata?

Pane kaamera A režiimi ja muuda ava niipalju kui kulub!
M režiimis peab ava muutmiseks lihtsalt samal ajal lisaks all hoidma särikompensatsiooni nuppu, aga muidu käib ava muutmine ikka sealt tagumisest valikurattast.
P režiimis muudab kaamera sellest rattast korraga nii ava kui ka säriaega.

Jutt on ava muutmisest videorežiimis. Kiire guugeldus (ma ei ole igapäevane Nikoni kasutaja) näitas, et D3300 & D5300 kaamerad ei luba videorežiimis ava muuta - peegel tuleb alla lasta (tavarežiimi) ning siis ava muuta, videorežiimi tagasi ja alles siis korras.

Pildistamise ajal / tavapärases pildiotsijaga töötamise režiimis selliseid probleeme ei esine.

Esiteks, teie põnev võrdlustabel on selline, et ei mahu kuidagi need kolm kaamerat koos eesmise tulbaga kõrvuti ekraanile ära ja lisaks jookseb üle võrdlustabeli mingi häiriv vertikaalne reklaamiriba. Seetõttu on see kõige kaugemas servas Nikoni kohta võimaliku kehtimise kitsamat konteksti mitte avav väide vägagi eksitav. Kui tõesti videorežiimis ava rattast muuta ei saa, siis võiks see väide olla siiski konteksti avaval kujul: "Videorežiimis ...".
Teiseks, mida te peate silmas videorežiimi all? Kas A režiimis ei ole võimalik videot salvestada? Ja kas tõesti A režiimis ei saa rattakesest ava reguleerida? Ehk siis võibolla oleks seda probleemistikku veelgi enam täpsustada, mis puhul see ava reguleerimise võimatuse probleem esineb. Mina olen kuulnud, et see rattakesest ava mittemuudetavus pidavat olema täismanuaalses (M) režiimis Live View probleem.

Minu arust võrdlus ei ole kohane.
C1300, N3300 peaks võrdlema P K S1 -ga. Need on sarnasel tehnilisel tasemel, nö täielik algtase.
P k50 -ga peaks võrdlema C700, N5300. Need on aste kõrgemal tasemel kui eelmine loetelu. Need on ka ühel aastal, 2013, välja lastud.
Muidugi saab igasuguseid võrdlusi teha aga selle võrdluse puhul tulid pähe ülalolevad mõtted.
Ise valiksin antud võrdluses Nikoni, sest sellega saab paremad pildid. Pentax on tehniliselt parem aga mulle ei meeldi Pentaxi värvid.

Võrdlust tehes tuleb valida esmalt ühisnimetaja. Siinkohal oli Lauril selleks vist 500-eurone hinnasilt (± natukene) koos kit-objektiiviga.

Omadest väikestest kogemustest rääkides - D5300 ning K-50/EOS 700D ei ole omavahel võrreldavad. D5300 on efektifiltrite/stseeniprogrammide kasutajale suunatud algaja peegelkaamera, mis on parem kui täitsa säästu. St nii Nikon D3xxx kui D5xxx seeria puhul on esmaseks argumendiks suurepärane sensor (mida foorumid tänu DxO'le ära ei jõua kiita) ning sellest tulenevalt detailne pilt/dünaamika (mida tavakasutajal raske mõõta). Mis nendel kaameratel puudu - hea kasutusergonoomika väljaspool efektifiltreid ning stseeniprogramme (sest siis on liiga palju baasfunktsioone selle keerulise tülika ekraanile kuvatava kiirmenüü taha peidetud). Eks mul ole olnud Nikoni madalama otsa peeglitega palju frustratsiooni, kuna nende kasutamine on kuidagi väga piinarikas, vähemalt minu jaoks, olnud – seda siis edasijõudnu mättaotsast vaadates (PS: D5300 karbist välja kritiseerimine on siin).
Niisama arvamust õhku viskamata - Pentaxit / Canonit on natuke lihtsam ohjeldada väljaspool stseeniprogramme. Eriti kui sul lausa kaks ratast korpusele topitud. Olles eelnevalt aastaid Pentaxiga pildistanud, ei olnud kordagi Canoniga probleeme - iga asi loogilises kohas ja kiirelt leitav. Või olen ise liiga loll ning ei suuda noortepäraselt mõelda, seegi variant.

Käsitlemine käsitlemiseks - tegelikult fakt on selles, et enamus esimese peegli ostjaid ostab selle kaamera just peegli pärast (see ei ole mõeldud iroonia ega sarkasmina võtmiseks) ning funktsionaalsus / manuaalrežiimid või kaamera ohjamine on teisejärguline. Lauri vaatas vast jah artiklit kirjutades fotograafi, mitte tavakasutaja mätta otsast.

Edith: ning saadan temale viite selle diskussiooniga - et siis saaks vajalikud muudatused tabelis teha.