Fotofoorum.ee

tere
Kas keegi, kes on pildistanud veejuga, oskab väita, et milliste säriaegadega saab veejoa paigale ja eristuvad kõik detailid/tilgad selgelt ja teravalt. Olen oma 550D-ga korduvalt katsetanud ja tulevad küll muidu rahuldavad kaadrid aga veejoa detailid jäävad liikumisest ebateravaks. Antud kaamera lühim säri on 1/4000. Kas tõesti on vaja kiiremaid särisi. Teravustamisel olen kõik nipid läbi proovinud.

vihje - välklambi sähvatus VÕIB olla künmeid või isegi sadu kordi lühem.

Jah, seda küll aga välku kasutan ju siis, kui valgusest lühikese säri tõttu puudu tuleb. Ma tegin pildid väljas päise päeva ajal ja ka ava oli vist 6,3 sellise aja juures, nii et valgust oli küllaga. Või ei saa ma praegu millestki aru.

väga kiire liikumine fikseeritakse paigale väga lühikese sähvatusega. seega on sellist asja mõistlikum teha nõrgema loomuliku valgusega.
kui sul on kaamera peale käiv välk olemas, siis selle sähvatus on kõige lühem 1/128 (või 1/65 või 1/32, oleneb milline välk sul on) võimsuse peale seatuna.

Välk on 380 ja saab ka 1/4000 säriga kasutada. Ma ei oska välgu tugevust seada. Eesmärk oli mitte välku kasutada ka seetõttu, et soovisin tilgalt nähtavale jätta ümbritsevalt tagasi peegeldunu naturaalsetes värvides. Tegin pilti väljas basseinivee kohal ja igal tilgal jäädvustus vee sinine värv, basseiniääre pruun puidu värv , fotograafi tume kogu ja hele taeva värv, tilga taustaks looduse roheline foon. Kõik väga ilus makropilt suure iluveaga - ei ole terav. Alguses jäi mainimata, et toruks oli 150 Sigma koos 1,5x konverteriga. Tilka välgutades läheb kõik must-valgeks, mis on ka ilus aga mitte see, mida soovin.

Igal kaameral on välgu sünkroniseerimiskiirus. Kui säriaeg on lühem sünkroniseerimiskiirusest, siis ei ole välgu hetkel enam terve sensor katiku tagant nähtaval. Point on selles, et tavakaameratel koosneb katik kahest kardinast. Sünkroniseerimiskiirusel on esimene kardin all asendis ja tagumine kardin pole veel alla tulema hakanud. Kui ületad sünkroniseerimiskiirust, siis hakkab tagumine kardin alla tulema enne, kui esimene on teekonna lõpetanud. Tulemuseks on see, et osa kaadrist (nt triip keskel, laius sõltub säriajast juba) on välguga valgustatud ja ülejäänu pole.

Kogu teema point on ikkagi selles, et kas vabalt langeva veetilga saab seisva kaameraga heades valgusoludes säriga 1/4000 teravaks või on kiiremat säri vaja. Arvan, et tilga kiirus on umbes 4000mm/s. Siit järeldub, et tilk läbib 1/4000 sekundi jooksul 1mm. Säriga 1/8000 liigub siis 0,5mm, mis on umbes viiendik kogu tilga enda mõõdust ehk nagu paljuvõitu. Äkki keegi ikkagi on teinud analoogseid pilte välguta ja jagab kogemusi.

moodne kaamera ei lasegi sisselülitatud välguga lühemat säri kui sünroniseerimiseks võimalik on. küll võimaldavad välgud lühikeste sähvatuste jadaga valgustamist lühematel säriaegadel, kui vastav funktsioon sisse lülitatud on.
kiire liikumise külmutamine on jätkuvalt omaette teema.

Vabalt langev vee tilk nt. kraanist või pipettist paari meetri kõrguselt meie (loe:maa) oludes ei ole kunagi 4m/s. katsetasin just ja sain väga ilusti vee tilga peale 1/160 säriga. Ja välku pole ka vaja, kui just mingit kihvti värvi sinna lüüa ei taha geeliga.

Tere jälle
Väga huvitav, ütlen eelmise postituse peale. Siin üles laetud pildil on näha väikseid peenikesi triipe tilkadel. Need on peegeldused päikesest, mis tilga külmutamisel oleksid täpid, antud juhul küll triibud. Ehk mis viitab selgelt säri liigselt pikale ajale. Nendest triipudest saab järeldada , et teravustamine on teisejärguline probleem. See pilt tehtud säriga 1/4000, f5,6 ja ISO 800. Teine pilt 1/250, f20 ja ISO 800. Minu arust ei ole raske teha järeldusi neid kahte pilte vaadeldes. Küsimus minu jaoks jääb ikkagi - mida teha?

Kas see on vabalt langev vesi? kui kõrgelt sa seda tilgutad

Vabalt langev jah, kõrguselt umbes pool meetrit. Tundub, et hakkan asjadele pihta saama - makronduses on esemete liikumiste kiirused teise tähendusega, ehk seda sama tilka 1 m kauguselt pildistades oleks tilk võimalik külmutada ja lähemale minnes muutub järjest keerulisemaks. Arvan hetkel nii. Jätkuvalt ootan kogenumatelt kommentaare.

Tegelikult oli kaamera sensor tilgast umbes 40-50cm kaugusel. Oleksin saanud lähemale minna aga ei tahtnud teravussügavuses liiga palju kaotada. Ühesõnaga võib-olla ei olegi see pilt makropilt, ma ei tea. Ja natuke sai veejuga ikka hoogu, kuna lasin vett voolikuotsast nii parajalt niriseda. Veel üka ajaga 1/4000

kui säri on 1/4000 sekundit, siis vöib ka päise päeva valgusest puudu tulla. need edevad kristallselged tilgapildid mis internetis levivad, on siiski välguga saavutatud. loomuliku valgusega nii puhast tulemust saavutada on väga raske. välgud ei reguleeri oma vöimsust mitte valgustugevuse muutmisega, vaid pirni pölemisaja kestvusega, ehk siis madalamal vöimsusel pöleb pirn vähem aega. canon speedlite 380 ei pasta vöimaldavat manuaalset juhtimist, aga metz 48 on näiteks madalaimal vöimsusel välgusäritus 1 / 25 000 sekundit. kuna tilga saab panna kukkuma praktiliselt välgupea körvalt siis ei ole ka palju rohkem vöimsust vaja. taustaga on nii, et kuna ta on nagunii fookusest väljas, saab loodusmaastiku asendada värviliste paberitega ja samuti välguga valgustada. omajagu eksperimenteerimist, aga on vöimalik saada üsna usutavaid tulemusi. välk/välgud ei tohiks olla kaamera peal vaid viidud eemale, ja vöimalusel neid ka hajutada/peegeldada (kuigi sellega läheb osa valgust kaotsi) siis tundub valgus loomulikum. ruum peaks olema hämar, et loomuliku valguse säritus välgusähvatuse säri körvalt ikkagi liikumisjooni ei manaks

Tilga pildistamise õpetust olen netist vaadanud erinevaid ja sealt nähtud on sootuks erineva püüdlusega. Minu idee puhul tuleks siis välgutada selle ülilühikese säritusega kõiki neid objekte, mida ma soovin, et need tilgalt tagasi peegelduksid. Muul juhul saab küll tilga teravaks, aga tilgal ei kajastu need peegeldused. Siis, nagu ma aru saan, hakkab määrama kunstvalgus ja loomulikku valgust tuleks hoopis piirata nagu seda Enngi varasemalt mainis. Kokkuvõtteks võib siis öelda, et välguta/välkudeta ei saa. Samas, kuna minu proovitulemustel on veel natuke valgust varus, kas 1/8000 parandaks siiski natuke teravust või osutub see ikkagi marginaalseks ja võib teema lukku panna? On ju ajal 1/2000 kuni 1/4000 vahe sama suur kui 1/4000 kuni 1/8000 ja 1/2000 võtet tehes oli teravust suts vähem kui 1/4000. Ja samas, kui stoppe säridel lugema/võrdlema hakata, siis ava on võimalik suurendada veel 6 stopi jagu ehk nagu oleks lootust(on need arvväärtused avanumbritel ikka kõik stopid ehk täiskordsed, või on seal ka vaheväärtused - ma ei tea). Konverter tuleb siis vahelt ära võtta muidugi.
Kogu see teoretiseerimine siin on tingitud ainult sellest, et mul on selline kere nagu on. 50D või parema omamisel ei oleks teemat püstitanudki. Võib-olla on kellelgi mingi iva kõrva taha panna ja kunagi keegi pajatab oma katsetustest. Jõudu kõigile.

Terava tilga saamine 1/160s on jama jutt. Rohukõrrel olev tilk on teine lugu
Mine kasvõi loe Martin Waughn'i kirjutisi sellel teemal. Tilga peatamiseks kasutab tüüp 50ms (1/20000s) välgulaksu. Olen ise ka tilkasid pildistanud ja ilma kiire välgu laksuta pole sul midagi teha. Tegelikult peaks korraga laksama 1/64 võimsusel kaks-kolm välku.