Fotofoorum.ee

Selline küsimus, et kas keegi siit on proovinud oma Pentaxil (eelistavalt K-X) ka mattklaasi vahetada. Yootuubi video kohaselt paistab see olevat üsna lihtne, lihtsalt klamber lahti, ja vana klaas välja ja uus sahtlisse ja klamber kinni.

Kas keegi teab, kuidas pentaxil autofookus töötab, et kui ma mattklaasi ära vahetan, et kas siis võib see näiteks autofookuse metsa keerata või on see sensor kuskil mujal, kui mattklaasi taga. Valgustugevuse mõõtmise kohta sama küsimus.

Autofookus objektiividega loomulikult pole mõtet mattkilaasi vahetada, aga selle klaasi peal, mis seal tehases sisse on pandud on käsitsi suht nüri fokuseerida, isegi kui juhtumisi selle objektiiviga juhtub see fookust kinnitav roheline tuluke funktsioneerima.

Lisaks see, et vanemad inimesed ehk oskavad kommenteerida, mis tüüpi mattklaasiga on mugavam/täpsem käsitsi fokuseerida.

K-x mattklaas ei ole algselt vahetatavaks mõeldud, see privileeg on enamusel kõrgema otsa peegelkaameratel.

Ühel mu vanemal filmipeeglil on "microprism split image focusing screen". Ajab asja ilusti ära.

Katzeye näiteks toodab selliseid split image mattklaase manuaalteravustamiseks, sobivat ka K-x'ile:
http://www.katzeyeoptics.com/item--Pent ... K100D.html" onclick="window.open(this.href);return false;

rRnt kirjutas:Katzeye näiteks toodab selliseid split image mattklaase manuaalteravustamiseks, sobivat ka K-x'ile:
http://www.katzeyeoptics.com/item--Pent ... K100D.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Tänud lingi eest. See vastas ka mu sellele küsimusele, et kuidas autofookusele mõjub. Nimelt ei peaks kuidagi mõjuma selle toote lehe järgi. Vahepeal leidsin pentaxi foorumist ka teema üles, mis mattklaasidest räägib.
http://www.pentaxforums.com/forums/pent ... creen.html

Katzeye klaase kiidetakse seal teemas kõige korralikemaks. Lisaks leidsin ka natuke odavama tootja, mis sarnaseid klaase teeb. Neil on seal kenasti pildiseeriana õpetus, kuidas see mattklaasi vahetus käima peaks
http://www.focusingscreen.com/work/kmen.htm - küll K-m jaoks aga K-X pidi samasugune olema.

Osad väidavad ka, et ebayst noname asjad pidid täpselt sama hästi töötama, aga noh .. eks sellega ole ilmselt nii kuidas veab. Võib töödata, aga kui ei tööta pole kellegile eriti kurta asjade üle. Mõned on kurtnud ka selle üle, et manuaalse klaasiga pärast mattklaasi vahetust kipub säri valesti mõõtma. Minu arust mõõdab K-X juba enne mattklaasi vahetust manuaalse objektiiviga (vanad m42 torud) säri valesti umbes 2-3 tiksu alasäri. Samas selle vastu aitab lihtsalt, kui keerad särikompensatsiooni +2 peale, kuna ta paistab, et mõõdab sama objektiiviga süstemaatiliselt samas suunas mööda.

Kuskilt fotofoorumitest lugesin, et Pentaxi kaamerad pidavatki mõõtma pigem alla - alasärist on detaili võimalik päästa (vähemalt RAWi töödeldes), ülesärist (ärapõletatud kohtadest) ei saa aga midagi kätte.

"Kuskilt fotofoorumitest lugesin, et Pentaxi kaamerad pidavatki mõõtma pigem alla"

pentax mõõdab vanade torudega valgust täpselt, tuleb lihtsalt kaamerat õieti kaasutada.

Eks ta jah kõlas sellise "naised saunas rääkisid" moodi
Ise pole kaamerat rohelise peale keeranud muuks kui uudishimust, et mida see endast ka kujutab, muidu teen pilti ikka M/Av/Tv režiimis ja seal ju sätidki ise seaded meelepäraseks, seega isiklikult pole seda probleemi täheldanud.

Tahaks, aga ei saa jätta ütlemata, et antud juhul on õige "õigesti", mitte "õieti" - üks on "veatult" teine "õigupoolest". Sorry noh, refleksiks kujunenud selle parandamine... no offence

"Tahaks, aga ei saa jätta ütlemata, et antud juhul on õige "õigesti", mitte "õieti" - üks on "veatult" teine "õigupoolest". Sorry noh, refleksiks kujunenud selle parandamine... no offence"

see siin on fotofoorum.ee mitte keelefoorum.ee seega on tähtsam see, mida öelda, mitte see milliseid sõnu kasutada. oluline on sõnumi arusaadavus mitte õigekeelsuslikud nüansid.

lisaks - eesti keeleks nimetatakse seda keelt, mida räägivad eestlased. kui mina, kui eestlane, niimoodi ütlen, siist tähendab et selline ongi õige keelekasutus.

See oligi mõningase eneseirooniaga mõeldud. Aga jah nüüd sai teemast kõrvale kaldutud.

http://www.pentaxforums.com/forums/pent ... views.html

Pentaxi foorumis kolistades komistasin sellise teema otsa, kus on tehtud suhteliselt asjalik ülevaade mitmesugustest mattklaasidest Pentaxile. Isegi pildid on juures, et kuidas paistab läbi pildiotsija sellise mattklaasiga.

Teisele algsele küsimusele olen vist ka vastuse leidnud valguse mõõtmise osas. Paistab, et Pentaxil on mattklaas mõõtesüsteemis sees ning kui panna selline mattklaas kus keskel on midagi muud kui lihtsalt mattklaas siis keskelt mõõdetud säri enam ei tööta adekvaatselt. Muud särimõõtmise programmid peaks töötama normaalselt.

Teine oluline point paistab olevat see, et olenevalt mattklaasist peab sinna alla mingeid seibe kohati laduma, et fookus oleks õige koha peal. Kui tellitud mattklaas ei osutu täpselt sama paksuks, kui see, mis seal algselt sees on.

K-x puhul toimub mõõtmine igal juhul koos keskpunktiga, ainult äärmisi alasid kasutada ei anna.

rRnt kirjutas:K-x puhul toimub mõõtmine igal juhul koos keskpunktiga, ainult äärmisi alasid kasutada ei anna.

Seda küll, ma mõtlesin rohkem seda, et kui ainult keskpunkti kasutada, siis pidi natu viltu minema. Kui mõõta rohkemates puntides, siis ei pidavat hullu olema midagi.

Eks peab mõtlema selle üle. Ma pole veel sugugi veendunud, et mul üldse oleks tolku manuaalfookuse mattklaasist, kuna ega ma tegelikult neid manuaalseid objektiive eriti ei ole näppinud. Autofookus on ju niipalju mugavam. Võibolla kui regulaarselt makrot pildistaks või oleks mingi väga hea manuaalne objektiiv.

Samas manuaalne hea klaas on internetis kordades odavam kui sellega võrreldavate parameetritega objektiivid, mis autofookust ka toetavad.

mf objektiivide kasutamine on elustiil ja teadlik valik, samamoodi kui on automaatika kasutamine valdava osa pildistajate poolt.
kui sa juba kasutad vanu (või ka uusi zeissi) manuaalfookusega objektiive sel määral et vajad selleks eraldi mattklaasi, siis sa ilmselt oled suuteline säri käsitsi määrama.

ma kunagi mõtlesin ka odavama digipeegli jaoks vanakooli mattklaasi tellida, kuid loobusin. pigem on makrovõtetel ning käsitsiteravustamisel abiks see http://www.photopoint.ee/et/toode/9467/ ... ildiotsija" onclick="window.open(this.href);return false;
suurendab sedavõrd, et kujutist on terve pildiotsija täis, altservast info lugemiseks peab nurgataha piiluma.
teine variant käsitsiteravustamise abistamiseks on live-view kasutamine.

rRnt kirjutas:Kuskilt fotofoorumitest lugesin, et Pentaxi kaamerad pidavatki mõõtma pigem alla - alasärist on detaili võimalik päästa (vähemalt RAWi töödeldes), ülesärist (ärapõletatud kohtadest) ei saa aga midagi kätte.

Ükski kaamera ei ole nii tark, et ta võiks teada mida sa pildistada tahad, kas taevast või maad. Selleks on näiteks M resiim, et säri paika panna kas tumeda või heleda järgi.

Pigem on praktikas ikka vastupid. RAW faili üks võlu on selles, et on võimalik ülesärist (ära põlenud alast) detail kätte saada. Sulle võib tunduda, et sa saad alasärist detaili kätte aga tegelikult on see fototöötlus programmi poolt pixlite juurde arvestus või mudagi sellis. Kaamera histogrammi kasutades tuleks hoida "histogrammi tippu" keskelt sutsu paremale (ülesäri) poole, ehk 1-2 stoppi säri plussi.

"Kaamera histogrammi kasutades tuleks hoida "histogrammi tippu" keskelt sutsu paremale (ülesäri) poole, ehk 1-2 stoppi säri plussi."

ma olen lugenud teooriat, et enamus värviinfost asub ülemistes bittides ja seega tuleks histogramm hoida vastu ülemist serva. ausalt öeldes ma seda teooriat väga tõsiselt ei võtaks.
see, mis on raw puhul üle serva, on täpselt samamoodi kadunud informatsioon. pigem tuleks üritada histogramm hoida mõlemist otsast dünaamilise ulatuse sees, arvestusega et 5. tsoon asuks keset histogrammi.

"see, mis on raw puhul üle serva, on täpselt samamoodi kadunud informatsioon. pigem tuleks üritada histogramm hoida mõlemist otsast dünaamilise ulatuse sees, arvestusega et 5. tsoon asuks keset histogrammi."
ex-ex-enn

No pigem keskel, kui alasäris. Kuigi mu oma praktika ja kogemused kalduvad seda "ülemise serva teooriat toetama.

Igal meistril oma käekiri

Kui nüüd järele mõelda, siis üks põhjusi, miks mulle on jäänud mulje, et Pentax kipub pigem alasäri pakkuma kergelt võib olla selles, et ma kasutan prille.

Kõlab üsna utoopiliselt, kas pole

Kuna valgusmõõtja on pildiotsijas mattklaasi kohal, siis võib sinna sattuda (ja tõenäoliselt ka satub) valgust ka sellest august pildiotsijas, kust sisse peaks piiluma.

Kuna ma kannan prille siis ei suru ma silma päris vastu seda pildiotsija ava ning seega ei kata seda ava piisavalt ära. Eks seal on muidugi see korrektsiooni hoovake olemas, millega peaks saama asja nii reguleerida, et saaks ka ilma prillita vaadates teravat pilti näha pildiotsijas, kuigi ma ei ole siiani sellele sellist asendit leidnud, mis oleks tundunud piisavalt hea. Kontaktläätsi ma ei salli, kuigi need oleks ilmselt teine võimalus. Samas pole ka probleemi lihtsalt +0.3 särikorrektsiooni peale keerata ja jätta sinna ka automaatreziimis. Kui pole mahti või soovi histogrammi vaadata.

vanusest tulenevalt kasutan ma ka lähedaste asjade vaatamiseks +0,75 prille, aga kaamera okular on vabalt korrigeeritav selleks et ei peaks läbivaatamiseks prille kasutama. menüüd on õnneks samuti piisavalt kontrastsed ja loetavad, nii et asi on kontrolli all.

ju sa oled isegi kaamera kasutusjuhendist lugenud, kuidas see okulari korrigeerimine käib, aga kordaks veelkord üle - suunad kaamera heledale ühtlasele pinnale (nt. taevas, lagi jne) ja keerad af raamid mattklaasil maksimaalselt teravaks.