Fotofoorum.ee

300 mm DX formaadis vaatenurk: 5°20' kui palju suurendab kordades lähtuvalt inimsilmaga vaadeldavast ligilähedasest vaatenurgast? Binoklil on suurenduse arv kordades, peale märgitud. Palju suurendab 300mm dx formaadis. kas 15 korda?

Objektiivi n-ö suurendusest on räägitud siin http://blog.photopoint.ee/objektiividest-uldisemalt/ Nii et täiskaadri ees oleks 300 objektiiv 6x suurendusega, Nikoni APS-C sensoriga kaamera puhul tuleks suurendus 9x (sellise kaameraga näitaks 35 mm objektiiv maailma inimsilmale omase vaatenurgaga).

Minu arvates APS sensoriga me ei saa suurendust juurde, ta nii öelda cropib.

objektiivi suurenduse arvutamine on suht segane teema. kui mina peaks seda mingil põhjusel tegema, siis võtaks 0 tasemeks kaadri diagonaaliga võrdse fookuskauguse ("normaalobjektiivi") ja siis ilmselt jagaks mingi objektiivi vaatenurka sellega. keskformaat, täiskaader, aps või seebikas/mobiil ei oma selles süsteemis mingit tähtsust. fookuskauguse mm on ka suht halb arvutamise alus, paar mm laias otsas annab kõva vahe erinevalt paar mm pikemas otsas.

see viidatud blogiartikkel oli päris hea, aga mitte täiuslik. 50mm on küll standardiks kujunenud täiskaadri normaalobjektiiv, kuid inimsilma perspektiiviks loetakse siiski minu poolt viidatud kaadri diagonaaliga fookuskaugus, täiskaadri puhul siis 43mm ja paar kümnendiku peale. praktikas on normaalobjektiivid täiskaadrile vahemikus 35-60mm, siis vastava kaldega laiemale või kitsamale poole.

kui võtta dx kaader, siis arvestades selle 1,5x väiksemat diagonaali võiks olla selle "normaal" fookuskaugus kuskil 28,7mm kandis. samamoodi, praktikas sõd see number olla 28, 30 või ka 35mm.

praktikas tasuks seega lähtuda ikkagi sellest, millist fookuskaugust normaalobjektiivina kasutad, mul on tihti poolkaadri ees normaalobjektiivina 50/1,4 ja sel juhul peaksin ma ühe või teise objektivi suurendust arvestama selle vaatenurgast.

Pakuks, et APS-C sensori kasutamisel saaks rääkida täiendavast näilisest suurendusest (erinevalt optilisest ehk tegelikust suurendusest). Kui nt täiskaadrile mõeldud 300 mm objektiiv panna D90 ette ning D700 ette ja pildistada sama kaugelt mingit objekti ning vaadata saadud pilti arvutis 100% suurendusega (nad mõlemad on ca 12 megapikslise sensoriga), siis D90-ga tehtud pildil on selle objekti mõõtmed 1,5 korda suuremad (pindala siis üle 2 korra suurem). Ja need on n-ö päris pikslid, mitte arvutiprogrammiga (nt 'resample') juurde tekitatud pikslid. Praktikas võidakse ka seda suurendusena mõista.

Kui aga täiskaader kaamera oleks ca 24 megapikslise sensoriga, siis võiks sellise kaamera tehtud pildist vajaliku objekti välja lõigata ning saaksime 100% suurendusega vaadates sama suure objekti kui D90-ga tehtud pildil ning sama arvu n-ö päris piksleidki. Siis selguks tõesti, et poolkaadri pildi saaks täiskaadri pildist välja lõigata. Nõutav on vaid kallim kaamera ning üks lisaliigutus ('crop')

indrme, oled praktiliselt järgi proovinud, mõõtnud või on see teoreetiline mõttekäik.

Minu mõttekäik on selline, et objektiiv kui läätsede süsteem vähendab või suurendab pildistatavat objekti olenemata filmi või sensori suurusesi mis tema taga on.

seda'nd küll, aga peale normaalses suuruses väljatrükkimist, seinale riputamist ja normaalselt kauguselt vaatamisel näib normaalobjektiiviga pildistatu motiiv normaalse, inimsilmale sarnase perspektiiviga.

Luik kirjutas:indrme, oled praktiliselt järgi proovinud, mõõtnud või on see teoreetiline mõttekäik.

Ma ikka teoretiseerin ainult.

Perspetiiv on teine asi, see on märgatavalt fookuskaugusega seotud.
Kas ka sensori suurusega seda pole nagu märganud.

perspektiiv ongi ainus põhjus, miks erineva fookuskaugusega objektiive kasutatakse.

http://www.the-digital-picture.com/Cano ... Value.aspx" onclick="window.open(this.href);return false;

jah, sellest on juba juttu olnud, et sellime millimeetrite jagamine on primitivistlik (ameerikalik) lähenemine asjale.

Kas telede eesmärk pole mitte objektile "lähemale" saamine ja perspektiiv teisejärguline enamus pildistajatele.

ideaalses maailmas on nii, nagu ma kirjutasin.

praktikas asendab tele julgust (või oskust) ligemale minna. lainurka kasutatakse jälle selleks, et naljakaid kõveraid pilte teha.

Nii ta on.

Küsimus on algusest peale valesti püstitatud. Õige oleks: kui pika objektiivi peab ostma, et vanaisa 15x binokliga sama pilti saada.

Inimsilma vaateväli on umbes 180 kraadi. Teravana näeme umbes 2 kraadist ala.
Keegi ei mäleta enam, kust sai alguse legend, et normaalobjektiiv võrdub inimsilma vaateväljaga, aga kõik levitavad seda jama püüdlikult edasi. Nüüd juba kroppfakktor ka sisse arvutatud.

Saab teada vist ainult proovimise teel.
Kas inimsilma võrkkest on ligemal binokli tagumisele läätsele kui fotosensor objektiivi tagumisele läätsele.

"Keegi ei mäleta enam, kust sai alguse legend, et normaalobjektiiv võrdub inimsilma vaateväljaga"

nii on kokku lepitud, et see on normaalne vaatenurk. niivõrd, kui "normaalne" on võimalik kuidagimoodi defineerida.

Pildistamiseks ta ongi normaalne vaatenurk, a milleks silmaga võrdlusega lollitada.

Binokkel koosneb objektiivist ja okulaarist, sensori ees okulaar puudub. Ainult objektiivist koosneva binokliga saaks pilti teha, a läbi vaadata ei saaks. Binokli suurendus sõltub mõlemast, fotoobjektiivi suurendus ainult objektiivist. Võrreldamatud asjad. Vanaisa koos binokliga käekõrvale ja fotopoodi torusi valima.

kui nüüd filosofeerida, siis binokli suurendus käib samamoodi inimsilma normaalse nägemise suhtes. ja samamoodi suurenduskalaas (luup).

juu siis on selline võrdlemine millegipoolest inimestele vajalik.