Fotograafia kõik varasemad (osalt ka praegused: st., nn. minilaborite masinad) "söövad" eranditult ainult
hõbehalogeniidset fotopaberit!
Värviprotsessis, nii käsi-, kui ka masinilmutuse puhul eemaldatakse hõbe neist pleegitusprotsessi käigus, mis
on protsesstöötlemise üks keskmisi, keskseid etappe nii värvipaberite, aga eranditult ka värvifilmide, sh.
ka pöördprotsesside puhul, st. siis ka slaidimaterjalid.
M/v filmide ja fotopaberite puhul seda pleegitamise protsessi ei toimu, vaid sellest eranditult moodustubki
kujutis.
M/v filmidel ja paberil nähtava mustast alast, diapasoonist kuni nõrgima nähtava helehalli alani ongi tglt.
oksüdeeritud hõbe.
Värvikujutisel asendatakse algselt seal olnud hõbe põhimõtteliselt kõigis kolmes põhilises värvikihis Y-M-C
spets. värvainetega, millest omakorda moodustuvad nii põhi- aga ka täiendvärvused: nt. roheline põhimõtteliselt
Y+C; punane - M+Y jne.jne. Värvivarjundid baaskomponentide % osakaalust neis + teat. % kolmandat
komponenti.
Värvifilmide ja paberite ülesehitus pole vaid kolmekihiline, lisaks lavsaan- või triatsetaatalusele või spets. paberile
(st. põhimik) on neis veel ka nakkekihid, vahefilterkihid jm., seda vastavalt iga tootjafirma tootmisprotsessi
erisustele.
Tootjafirma koosteretseptid ja tootmistehnika-tehnoloogia erisused annavad ka igale toodangule oma näo ja
selle lõpliku kvaliteedi, st. et erisused nii, taotluslikult tekivadki.
Fimide tundlikkus saavutatakse aga sellega, et suurema struktuuriga hõbehalogeniidid on tundlikumad ja vastupidi.
Asjatundlik pildistaja, teades-tundes neid eripärasid, teebki filmide valikud pildistama asudes, vastavalt firmade
pakutavale tootenomenklatuurile, st., kas on vaja pildistada looduses või teha nt. portreed stuudios jne.
Mis on digipaber?
Digipaber on "paber" (enamasti küll komponente materjal paberist ja plastikust), millele nn. tindipritse meetodil
arvuti fotofaile trükitakse. Neis puudub igasugune hõbe.
Selle tootegrupi põhinõuded kvaliteedile on, et nad oleksid hästi pindimavad vastavate tintide suhtes (ei tekitaks
nn. mullistunud gruppe, nagu me rasvasele pinnale vett pritsides võime jälgida); et oleks nad kvaliteetsel,
max. valgel, hästipeegelduval alusel ja hea jooneraldusvõimega ning kiirelt kuivavad.
Tehniliste väljatrükkide puhul kasutatakse tavaliselt õhukest, nn. lihtpaberit, fotokvaliteedis väljatrükkide puhul
aga paksema alusega pabereid "ehtsate fotopaberite imitatsioonis" : mattpinnaga, läikiv jne.
Ka erineva paksusega alustel.
Nagu näha, siis erinevad ehtne fotopaber ja digipaber samamoodi, nagu öö ja päev.
Aga võid ju "loomkatseid" teha - prindi pilte tavalisele majapidamispaberile või siis ehtsale fotopaberile
Erialakirjanduses, aga ka googeldades on huvilisel võimalus leida hulganisti täendavalt materjale, mis seda
teemat põhjalikumalt selgitavad, siin oli võimalus anda vaid põgus ülevaade, foorum seda pikemalt ei võimalda.