Fotofoorum.ee

vabandage rumalate küsimuste pärast, aga kas keegi võiks mulle lihtsalt ära seletada, mis on täiskaader, mis on poolkaader. poolkaadri ja täiskaadri optika?

ja veel, mis on FX ja DX-formaadis fotoaparaadid?

Täiskaader kaameral on sensor sama suur kui fotofilmi kaader: 36x24 mm.
Poolkaadri kaamera sensor on sellest väiksem, Nikonil 24x16 (kaadri külje pikkus ca. 1.5 korda lühem), Canonil ca. 22x15. Canonil on ka kaameraid, mille sensori suurus on täiskaadri ning poolkaadri vahel (1.3 korda täiskaadrist lühema küljepikkusega).
Poolkaadri ning täiskaadri optika (ehk objektiivid) on siis vastavatele sensori suurustele mõeldud. Täiskaadri objektiivid sobivad üldjuhul ka poolkaadri kaameratele, vastupidi üldiselt ei saa, kuna poolkaadri objektiiv ei kata kogu täiskaadri ala ning nurgad jäävad tumedad ja udused.
FX ja DX on Nikoni tähistus täiskaadrile ning poolkaadrile.

see on sensori suurus. enamustel peegelkaamerate tootjatel on neid siis kaks eri möötu. umbes eelmise sajandi algusest oli valitsev formaat 35 millimeetrine film. sellele tekkinud kujutis oli 35x24mm suur, mida siis laboris läbivalgustamisel sai suurendada nii suureks kui vaja.
täiskaadriga kaamera sensor on ligikaudu sama suur. samas on nii suurt sensorit kallis toota ja ta paneb ka objektiivile körgemad kvaliteedinöudmised. selle pärast leiab neid sensoreid ainult profikaamerates vöi väga edasijöudnud entusiastikaamerates, ja enamus digipeegleid väiksema sensoriga, millest levinuim mööt on ~23x15 mm. nikon tähistab täiskaadrit FX ja poolkaadrit DX tähistega.
poolkaadri objektiiv on selline, mille tekitatud kujutisesöör ei ole piisav täiskaadri katmiseks, ja seega ei saa seda kasutada täiskaadriga kaamerate ees. see vöimaldab teha väiksema ja kergema objektiivi. täiskaadri optika tekitatud kujutis katab ära täiskaadri sensori vöi filmikaadri. neid saab kasutada ka poolkaadri kaamerate ees, siis lihtsalt kasutatakse objektiivi poolt loodud kujutisest ainult keskmist osa.
oluline on objektiivi valides teada, et sama objektiiv käitub poolkaadri ees erinevalt kui täiskaadri ees, nimelt on tal poolkaadri ees 1,5x kitsam vaateväli. see tähendab, et kui filmi ajastul oli lainurk 28mm, siis väiksema sensori puhul on sama vaatenurga jaoks vajalik 18mm objektiiv

üks loll küsimus on veel kas poolkaadri kaamerale on mingi mõte ka täiskaadri objektiivi ette panna, või on see liigne raharaiskamine? näiteks, kui mul on poolkaadri digipeegel, kas mul oleks kõige targem sinna ette osta 85mm f/1.4 või teeb sama töö ära ka nt 35mm f/1.8G või 50mm f/1.4 ?

need kolm peaksid olema köik täiskaadri objed (kui 35mm 1,8 all ei mötle just seda mis nikon värskelt välja kuulutas, see on ainult poolkaadrile. küll aga läheb tema turule jöudmiseni jupp aega) selliseid fikse pole kaameratootjatel mötet eriti poolkaadri ja täiskaadri jaoks eraldi teha, kuna nad on optiliselt üsna lihtsad ja niigi väikesed ja kerged. need ongi möeldud köikidele kaameratele. kuna nad on erineva fookuskaugusega, siis nad üksteist asendavad ei ole. 85mm on poolkaadri ees pöhimötteliselt teleobjektiiv, vaateväli on piisavalt kitsas, et kui ei tea, mida pildistama hakatakse, vöib see komistuskiviks osutuda. ei ole alati nii palju ruumi tagurdada et kogu soovitu kaadrisse mahuks. siiski vöimaldab ta imeliselt uduseid taustu. kasutatakse palju portreefotos, ka selliste spordialade pildistamisel, mis üle suure väljaku ei toimu. samuti kontsertide pildistamiseks tore asi. 50mm oli filmiajastul, kui suume veel ei olnud, normaalobjektiiv. ehk siis see objektiiv, mis oli kaameral ees siis, kui ei teadnud mida pildistama hakatakse. ta oli piisavalt odav ja kvaliteetne, samas universaalse kasutusega. kui ta aga poolkaadri ette panna vöib ta ikkagi pisut kitsaks jääda, väiksemas ruumis mitut inimest peale saada on keerukas. samas on ta poolkaadri puhul väga hea portreeobjektiiv, ta ei eralda pildistatavat keskkonnastr nii palju kui 85mm ja on seeläbi veidi loomulikuma ilmega portreekasutuses. möni jällegi ütleks et igavama. maitse asi. 35mm objektiiv on poolkaadri jaoks sama, mis filmikaamera jaoks oli 50 mm, ehk normaalobjektiiv. ta katab neist objektiividest köige rohkem erinevaid pildistamissituatsioone. temaga ei saa teha päris sellist ära kaduvat tausta nagu 85 mm objega, aga ta ei olegi selleks möeldud. ongi selline universaalobjektiiv. fiksidega peab jalgsi suumima. 35 mm leiad sa sagedamini vajadust lähemale minna kui kaugemale. 85 mm puhul on karta et alati ei saa nii kaugele minna kui vaja. kui plaanid ühe objektiivi korraga kaasa vötta, soovitan valida 50 ja 35 vahel, sest 85 peaks igaks juhuks midagi lühemat körval olema. kui just ei ole kindlalt teada et pildistatav objekt vajalikku distantsi hoiab. aga kui ta hoiab, on selle objektiiviga väga lummavaid pilte teha

No üks asi on optikas siiski veel. Perspektiiv, ehk ruum, mida objektiiv tekitab. lainurk muudab perspektiivi ja samuti muudab tele perspektiivi. See on asi, mida ei saa kropiga kaotada. (kui kaugel tunduvad üksteise taga asetsevad asjad olevat). Selle koha pealt on iga optika endale omase perspektiivikujutusega ja seega tasub arvesse võtta, et kuigi 35mm onjektiiv annab poolkaadriees 50mm, ei ole nende kahe objektiivi kujutis päris sama. Samuti tuleb arvesse võtta, et teravussügavus on samade arvnäitajate (millimeetrid ja ava) juures erinev.
"Normaal" tähendas sealjuures ka seda, et perspektiiv on sama, mis inimsilmal, mille ekvivalendiks loetaksegi 50mm (mitte nägemisnurk, vaid perspektiiv).