Fotofoorum.ee

Kas canoni kitikaga 18-55mm IS II on ka võimalik lõpmatusse teravustada? ja kuidas see toimida võiks täpselt

huvitab just 18mm pealt

ikka on. teravustamisrõngas on see peenike kõige eespoolasuv. af tuleb loomulikult välja lülitada ja täpne lõpmatusesse teravustamise asend ei pruugi päris lõpuni väljakeeratud olla. odaval zoomil liigub teravustamispunkt zoomimise käigus.

aga saan õigesti aru, et pean lihtsalt oma silma siis usaldama jah?

kui pildistad valgel ajal ja leidub seal lõpmatuses kontrastne objekt, saad ka autofookust kasutada.

ma küsiks sama küsimuse selle 50mm 1.8 kohta kuidas saab algusest kuni lõpmatuseni teravuse või peab tõesti nii hea valgus olema ka või teen ma midagi muud valesti...

"algusest lõpuni teravus" tähendab hüperfokaalkauguse mõistet. punkt, millele teravustada, sõltub objektiivi fookuskaugusest ja kasutatud avast. selle kauguse arvutamiseks on tänapäeval rakendused nutitelefonidele.

Pane ava kinni, teravusta paarikümne meetri peale ja enamvähem ongi kõik terav. Täpsemalt saab tegutseda vanade rauast objektiividega kus skaalad peale joonistatud. 50mm on piisavalt pikk fookuskaugus, et seebika ehvekti kätte ei saagi.

"Pane ava kinni, teravusta paarikümne meetri peale ja enamvähem ongi kõik terav."

ega ei tule küll. difraktsioon sööb teravuse ära. aps puhul ei tasu eriti peale F8 minna. minu telefonis olev kalkulaator ütleb, et 50mm objektiiviga on sellel juhul hüperfokaalkaugus 15,63m ja siis on terav 7,67m-347,22m.

Pole subjektiivsemat näitajat kui teravus, saada oma kalkud ja laatorid seenele.

Tsiteeri nüüd mu viimast lauset ka.

"Pole subjektiivsemat näitajat kui teravus"

kahtlemata. aga hoolimata osade inimeste nägemispuudest läheb aps sensori puhul vastuvõetava difraktsiooni piir F8-F11 juurest. kompaktide juures on asi veel hullem, seal ei maksa üle F4 minna. kui sa oled tähele pannud, siis kõige suurem kinnise avaga pildistajate grupp, maastikupildistajad, kasutavad täiskaadrit või keskformaati. aga mingi haruldus pole ka suurformaadi kasutamine.

Prooviks asja pisut rohkem lahti kirjutada:

1. Kõikide peegelkaameraobjektiividega on võimalik lõpmatusse teravustada. See on väga lihtne. Teravusta automaatselt mingile kauguses asuvale objektile või keera teravustamisrõngas lõpuni vasakule välja.
AGA:
2. See, et teravusulatus on “lõpmatus”, ei tähenda, et kogu kaadris olev on terav. Lõpmatus tähendab fotograafias seda, et terav ala algab mingist teatud punktist ning kõik, mis pärast seda punkti on, on fookuses.
3. Maastikku pildistades soovime reeglina, et see "mingi teatud punkt" oleks võimalikult lähedal. Et oleks terav nii taamal olev metsaviirg, esiplaanil olevad kivid kui ka võib-olla midagi muud huvitavat kividest eespool.
4. Kuidas teravustada nii, et teravus oleks "lõpmatus" ja samas teravusulatus algaks võimalikult kaamera juurest?
5. Vastus: Teravustada tuleb teatud kaugusele. Hüperfokaalkaugusele.
6. Me ei saa anda ühte kindlat reeglit et näiteks "Kui sa 8 meetri peale teravustad siis algab lõpmatu teravusulatus võimalikult kaamera juurest". Hüperfokaalkaugus ehk see, kui kaugele peaks teravustama et võimalikult palju oleks kaadris terav, sõltub kahest muutujast.
7. valitud avast
8. objektiivi fookuskaugusest
10. Mida väiksem on avaarv (mida kinnisem on ava), seda lähemal see teravuse alguspunkt kaamera esiläätsele on. Maastikku või muud maksimaalse teravusulatusega fotot pildistades vali alati avaarvuks 8+.
11. Mida väiksem on fookuskaugus, seda lähemal see teravuse alguspunkt kaamera esiläätsele on. Maastikku pildistataksegi enamasti lainurkobjektiividega (50 mm ja väiksema fookuskaugusega objektiivid).
12. Seda, milline hüperfokaalkaugus mingile teatud ava/fookuskauguse kombinatsioonile vastab, saab teada teravusulatuse arvesti abil.
13. Teravusulatuse arvestit saab näppid aveebilehel http://www.dofmaster.com/dofjs.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Head,
Lauri

ma usun, et algne küsimus lõpmatuse kohta oli siski tähtedepildistamise vms seotud. hüperfokaalteema tuli repliigina lisaks.