Küsimus fotograafidele
Postitatud: 14 Apr 2012 11:49
Küsimus fotograafidele. Mida Teie arvate järgmisest situatsioonist või on selle fotograafi käitumine korrektne?
Kuna minu mõistus on nüüdseks otsas ja arvamus sellest inimesest alla igasugust arvestust.Aga vaataks ära, mida arvavad sama valdkonna esindajad.
Situatsioon järgmine.
Kui ettevõte A tellib ettevõttelt B töö sisse konkreetsel eesmärgi jaoks. Töö saab tehtud, kuid ettevõte A arvab, et see töö pole piisavalt hea kvaliteediga ja kustutab selle töö. Kuid töö jääb alles ettevõttele B. Ja seda eesmärki ei ole täidetud ega kavatseta ka täita. Seega autoriõigus on ettevõttel B. Seega ettevõte A on loobunud omandiõigusest. Kui töö eest pole makstud nn autoritasu(töötasu) ning lepinguga pole läinud antud töö üle firmale A, siis on omanik firma B. Ettevõtte A ja ettevõtte B vahel puudub kirjalik leping ja ettevõttele B raha ei makstud. Hetkel kehtiv seadus. Vaata §28 http://www.riigiteataja.ee/ak...034#para39" onclick="window.open(this.href);return false; 01.01.2012 kehtima hakkava seadus. Samuti alates §28: http://www.riigiteataja.ee/ak...005#para39" onclick="window.open(this.href);return false;
Kuid fotograaf B väidab, et temal pole siiski õigus neid fotosid modellidele edastada, ka mitte sümboolse hinna eest, sest ettevõte A ähvardab kohtusse minna. Kuid samas on fotograaf B kindel, et tema selle sessiooniga vastu pükse sai ja on nõus need fotod siiski soovijatele edastama sümboolse hinna eest, kui on saavutatud modellide poolt ametlike institutsioonide ametlik kinnitus, et talle ei järgne ettevõtte poolt ametlike tagajärgi.
Modellid suhtlesid andmekaitseinspektsiooniga, saavutades vastuseks, et nimetatud vaidlusega on seotud 2 osapoolt: modellid ja fotograaf B. Ja käesolev vaidlus on võlaõiguslik vaidlus. Fotograaf ei aktsepteerinud vastust. Ise ei soostunud võtma aega (5min), et kirjutada ise järelpärimiseks andmekaitseinspektsiooni)
Modellid pöördusid ka ettevõtte A passiivse juhatuse liikme poole, kes siiski omab ettevõtte A esindusõigust ja rääkisid talle nimetatud loo. Nimetatud juhatuse liige oli nõus omaltpoolt andma suulise loa fotograafile nimetatud pildid väljastada. Ja suhtles ise fotograafiga nimetatud teemal. Fotograaf ei aktsepteerinud ka seda vastust. Ja nõudis juhatuse liikmete nõusolekut paberil. (Samas oleks ta ise saanud ka küsida nimetatud isikult kirjalikku luba ja allkirja)
Pärast asjatut ajakulu, raha kulu ja mõtetut jooksutamist pöördusid modellid advokaadibüroo poole. Koos otsustati esitati fotograaf B-le piltide müümise ettepanek, milles anti vastamiseks aega nädal aega. Kirjas mainiti ka ära, et fotograafil B-l on autoriõigus s.h pilte levitada jne ja ettevõttel A pole siin õigust oma nõudmisi fotograafi suhtes rakendada. Fotograaf ei vastanud kirjale, ei võtnud kontakti ka modellidega.
Modellide küsimused teistele fotograafidele.
Mida arvate nimetatud olukorrast? Ja nimetatud fotograafi käitumisest?Eelkõige suhtumisest?
Kui ta tõepoolest oleks nimetatud fotodest kasu saamast ja tasuks saama ka modellidelt fotode eest sümboolset tasu (st omasõnutsi on ta ju huvitatud müügist), siis miks ta ei vasta kirjadele ega soostu ka ametliku kinnituse korral, et ettevõttel A pole õigust tema suhtes antud teemal rakendada edasisi sanktsioone, fotosid soovijatele edastama?
Ja elementaarne viisakus siiski eeldab, et ametlikele kirjadele vastatakse viie tööpäeva jooksul, mitte hiljem tähtajana märgitud päevast. Kui ei saa vastata meilitsi, siis on olemas telefonid. Või kui Sinu vastus eeldab pikemat arutelu, siis teavitatakse ka kirja saatjat sellest ja täpsustatakse vastamise kuupäeva. Kas kõik teised fotograafid nõustuvad minuga?
Seega fotograafid, kui teil oleks nimetatud situatsioon, kuidas käituksite? Teile tehtakse puust ja punaseks, et teil on neile fotodele ainuõigus, s.h levitada ja müüa. Ja teil endal on ka kindel soov neid fotosid modellidele müüa, siis mis teid veel takistaks?
Kui oleksite klient (pange ennast modellide olukorda), siis kas kasutaksite nimetatud fotograafi teenuseid edaspidi?
Kuna minu mõistus on nüüdseks otsas ja arvamus sellest inimesest alla igasugust arvestust.Aga vaataks ära, mida arvavad sama valdkonna esindajad.
Situatsioon järgmine.
Kui ettevõte A tellib ettevõttelt B töö sisse konkreetsel eesmärgi jaoks. Töö saab tehtud, kuid ettevõte A arvab, et see töö pole piisavalt hea kvaliteediga ja kustutab selle töö. Kuid töö jääb alles ettevõttele B. Ja seda eesmärki ei ole täidetud ega kavatseta ka täita. Seega autoriõigus on ettevõttel B. Seega ettevõte A on loobunud omandiõigusest. Kui töö eest pole makstud nn autoritasu(töötasu) ning lepinguga pole läinud antud töö üle firmale A, siis on omanik firma B. Ettevõtte A ja ettevõtte B vahel puudub kirjalik leping ja ettevõttele B raha ei makstud. Hetkel kehtiv seadus. Vaata §28 http://www.riigiteataja.ee/ak...034#para39" onclick="window.open(this.href);return false; 01.01.2012 kehtima hakkava seadus. Samuti alates §28: http://www.riigiteataja.ee/ak...005#para39" onclick="window.open(this.href);return false;
Kuid fotograaf B väidab, et temal pole siiski õigus neid fotosid modellidele edastada, ka mitte sümboolse hinna eest, sest ettevõte A ähvardab kohtusse minna. Kuid samas on fotograaf B kindel, et tema selle sessiooniga vastu pükse sai ja on nõus need fotod siiski soovijatele edastama sümboolse hinna eest, kui on saavutatud modellide poolt ametlike institutsioonide ametlik kinnitus, et talle ei järgne ettevõtte poolt ametlike tagajärgi.
Modellid suhtlesid andmekaitseinspektsiooniga, saavutades vastuseks, et nimetatud vaidlusega on seotud 2 osapoolt: modellid ja fotograaf B. Ja käesolev vaidlus on võlaõiguslik vaidlus. Fotograaf ei aktsepteerinud vastust. Ise ei soostunud võtma aega (5min), et kirjutada ise järelpärimiseks andmekaitseinspektsiooni)
Modellid pöördusid ka ettevõtte A passiivse juhatuse liikme poole, kes siiski omab ettevõtte A esindusõigust ja rääkisid talle nimetatud loo. Nimetatud juhatuse liige oli nõus omaltpoolt andma suulise loa fotograafile nimetatud pildid väljastada. Ja suhtles ise fotograafiga nimetatud teemal. Fotograaf ei aktsepteerinud ka seda vastust. Ja nõudis juhatuse liikmete nõusolekut paberil. (Samas oleks ta ise saanud ka küsida nimetatud isikult kirjalikku luba ja allkirja)
Pärast asjatut ajakulu, raha kulu ja mõtetut jooksutamist pöördusid modellid advokaadibüroo poole. Koos otsustati esitati fotograaf B-le piltide müümise ettepanek, milles anti vastamiseks aega nädal aega. Kirjas mainiti ka ära, et fotograafil B-l on autoriõigus s.h pilte levitada jne ja ettevõttel A pole siin õigust oma nõudmisi fotograafi suhtes rakendada. Fotograaf ei vastanud kirjale, ei võtnud kontakti ka modellidega.
Modellide küsimused teistele fotograafidele.
Mida arvate nimetatud olukorrast? Ja nimetatud fotograafi käitumisest?Eelkõige suhtumisest?
Kui ta tõepoolest oleks nimetatud fotodest kasu saamast ja tasuks saama ka modellidelt fotode eest sümboolset tasu (st omasõnutsi on ta ju huvitatud müügist), siis miks ta ei vasta kirjadele ega soostu ka ametliku kinnituse korral, et ettevõttel A pole õigust tema suhtes antud teemal rakendada edasisi sanktsioone, fotosid soovijatele edastama?
Ja elementaarne viisakus siiski eeldab, et ametlikele kirjadele vastatakse viie tööpäeva jooksul, mitte hiljem tähtajana märgitud päevast. Kui ei saa vastata meilitsi, siis on olemas telefonid. Või kui Sinu vastus eeldab pikemat arutelu, siis teavitatakse ka kirja saatjat sellest ja täpsustatakse vastamise kuupäeva. Kas kõik teised fotograafid nõustuvad minuga?
Seega fotograafid, kui teil oleks nimetatud situatsioon, kuidas käituksite? Teile tehtakse puust ja punaseks, et teil on neile fotodele ainuõigus, s.h levitada ja müüa. Ja teil endal on ka kindel soov neid fotosid modellidele müüa, siis mis teid veel takistaks?
Kui oleksite klient (pange ennast modellide olukorda), siis kas kasutaksite nimetatud fotograafi teenuseid edaspidi?