Fotofoorum.ee

Tere,

Olen kuulnud "rusikareeglit" et üldjuhul on fotokaadri teravus maksimaalne u. ava f/8.0 juures. Küsimus - kas nn. profiobjedel (maks ava 1,4-1,8-2,8) ja tavakasutajale mõeldud objedel (max ava 3,5-4,0) on sama ava (nt 5,6) juures sama kaadri korral säriaeg ja teravus enam-vähem sama? Kui palju mõjutavad profi- ja tavaobjedes sama ava korral säriaega valguse kulgemine läätses (viletsam klaas, peegeldused, vms), elementide arv, jms tegurid - kas see mõju säriajale on märkimisväärselt erinev? Kas profiobjedel on elemente tavaliselt vähem?

Kas hämaras annavad profiobjed eelise, sest suurem ava lubab lühemat säri (ei pea kasutama välku, saab käest pildistada, jms), kuid samas suurema avaga läheb DOF "õhemaks", s.t. ka profiobjektiiviga võib nt hämarat ulatuslikku maastikku või interjööri pildistades jääda hätta, sest suure ava korral ei jää kogu kaader "terav"?

Ehk- hämaras pildistades on siiski abiks statiiv ja pikk säri... (kõrge ISO...) või välk ja profiobjede eelis on vaid seal, kus vajalik õhuke DOF (nt portree, makrovõtted, taotluslik bokeh, etc) ?

Vabandust rumala küsimuse pärast, pole nende asjadega just 100% sina peal. Ei saa päris täpselt aru miks paar-kolm stoppi maksab vahel 500 eur ja rohkemgi, kui suure avaga ei saa kogu kaadrit teravaks.

Merri

Kui ava on 5,6 siis ta ka on 5,6 ja suva, mis toru on.
Teravussügavus on otseselt sõltuv avast, fookuskaugusest ja objekti kaugusest.
Fotos on kvaliteet ja hind otseses seoses, mitte nagu veinidega.
Ebaterav esi ja tagaplaan annavad pildile ruumilisust. Väga kallis kraam. Seebika omanikku need teemad reeglina ei huvita, kõik terav.

Väikese avarvuga ning ühtlasi reeglina kallimate objektiivide eelisteks on veel:

• kaameral on nendega halvemates valgusoludes lihtsam teravustamist juhtida, sest valgust paistab rohkem kaamerasse (kaamera kasutab teravustamisel suurimat ava, olgu pildistamiseks pandud või ava f16).
• pildiotsijast vaadates on halvemates valgusoludes valgem vaade, sest valgust paistab rohkem kaamerasse (me näeme sealt maailma läbi suurima võimaliku ava, olgu pildistamiseks pandud või ava f16; eelvaateks läbi nt f16 ava on mõnedel kaameratel olemas eelvaate nupp),
• nendega on reeglina teravustamine ka mingitel muudel põhjustel kiirem ja täpsem (vea % väiksem)
• neid on ehk kasutada mugavam, kui jätta välja nende mass (5 kg mingi teleobjektiivi puhul pole tavatu).
• nad on tihtipeale ilmastikukindlamad.

kõige rohkem maksab optika ehk klaas objektiivi sees. Maakeeli -odavatel on poolplastmass klaasid, mis moonutavad rohkem, värviülekanne pole täiuslik jne. Pro torudel on väga kvaliteetne klaas. Katsetasin mingi aeg tagasi odava Sigma 70-300 ja Nikoni 70-200VR-ga. Mõlemaga 200 mm peal ja F5.6 tehtud pilt erines kui öö ja päev.

Tänud teadjamatele kommentaaride eest, mis küll ei tähenda et mõtisklus teema üle oleks juba lõpuni ammendav, s.t. arvamused oodatud ka edaspidi.

Ostsin omale kunagi 70-300mm "rahvasuumi" ja olin sellega raskelt rahul. Ei osanud paremat tahtagi. Siis ostsin endale "kogemata" 2,8 avaga objektiivi, mille max mm "ainult" 200. Esimese asjana müüsin 70-300 mm maha. Põhjus - pildikvaliteedis rõõgatu hüpe. Pole seniajani lisa 100mm puudust tundnud. Selline tunne nagu oleksin kaamera kolm marki uuema vastu vahetanud.
Ilmselt on klaaside vahe nii suur.

Vahetasid ära ok, sõltub mida pildistad kindlasti sul on mingi pikk valge 2,8f kiire zuumiga kaolemas vähemalt300. see aga on kulukas.
Ise olen proovinud ka nikkori 2,8f 300mm VR. Täiesti ekstaasi sattusin, kuiseda poes proovisin. Ülikiire ja ülim kvaliteet.

"Olen kuulnud "rusikareeglit" et üldjuhul on fotokaadri teravus maksimaalne u. ava f/8.0 juures."

see magusaima punkti numbriline väärtus sõltub objektiivist. ava photozone.de, vali oma objektiiv ja vaata MTF kõveraid.

F8 on asjaga niipalju seotud, et sellest edasi hakkab poolkaadri kaameral difraktsioon juba liialt pildi teravust sööma. eespool meenutatud 70/300 rahvazoomide puhul on tõesti selle juures see koht, kus äärmistel fookuskaugustel ühelt ja teiselt saavad kokku (mõningane) teravus ja difraktsioonist tulenev ebateravus. keskmistel fookuskaugustel nad joonistavad paremni sellest lahtisema avaga.