Manual vs auto

[Känon]

Tekkis selline küsimus, et paljud teist kasutavad peegelkaameratel M-i, P-d AV-d, TV-d, mitte mõnda spordivõtet vms? Ma ise olen koguaeg teinud pilte M-iga, arvates, et niimoodi saab paremad pildid. Ainuke jama on mul sellega, et tihti, kui valgus muutub vms, siis peab hakkama ISO, säriaega või ava muutma ja siis peab mitu korda proovima, et õige valgusega pildi saaks. Põhi küsimus ongi selles, et kuidas teie sellega tegutsete.

[ex-ex-enn]

mõõdad langevat valgust valgusmõõtja või mobiiltelefoni apiga ja ei mingit mitu korda proovimist. aastakümneid saadi pildistada, enne kui tulid digikaamerad mis kohe pilti näitasid.

[Külaline]

Pildiotsijas ja tagaekraanil on särimõõdik, näitab nulli ja plussi ja miinust. Sellega mõõdetaksegi valgust.

[ex-ex-enn]

kaamera mõõdab peegelduvat valgust, see võib sõltuvalt pildistatavast anda vale tulemuse. langeva valguse mõõtmine on kindlam.

[Külaline]

kaamera mõõdab peegelduvat valgust, see võib sõltuvalt pildistatavast anda vale tulemuse. langeva valguse mõõtmine on kindlam.

Aga kui kohtunik võrpallivälakule ei luba või on pildistatav objekt ligipääsmatus kohas (teiselpool vett või kolmandal korrusel või pole aega, kuna situatsioon kaob käest. Ehk tasuks siis rohelist ruutu või P-d kasutada ?

[ex-ex-enn]

algne küsimus oli manuaalse säri ja selle mõõtmise kohta. loomulikult on teatud olukordades lihtsam automaatikat kasutada.

[Külaline]

Igasuguse peegelduva valguse mõõtmisel tuleb vastavalt vajadusele kasutada korreksiooni, pole vahet käsiseadetega või automaatikaga. Roheline ruut ei luba asjasse sekkuda, korreksioone kasutada, st. pask, kleebi nätsuga kinni.

[Kalotüüp]

Kui on konstantsed valgustingimused, siis M. Kui muutuvad, siis Av. Lihtne.

[fototoru]

Tänapäeva digipeeglitel on avade ja säride muutmine nii lihtsaks tehtud, et nende muutmine võtab aega vaid mõne hetke. Vaevalt, et valgusolude muutumise tõttu pilt tegemata peaks jääma. Enda on olnud selline olukord, kus pildistasin päiksepaistelisel päeval, kuid aeg-ajalt varjutasid päikse suured rünkpilved. Siis võib juhtuda küll, et säritus läheb mööda, aga mitte nii palju et seda hiljem photoshopis või mõnes muus programmis õigeks ei saaks keerata.