Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Olen juba aastaid üritanud teha paberile õige värvi ja valgusega fotosid korralikust failist. Tulutult! Viimane pettumus oli Fotemeister, kes tegi korralikest peegelkaamera failidest tumepruune kärakaid, suvepildid on nagu neegrid öös. Kas keegi teab kohta, kus tehakese paberile ilusaid pilte?
-
- Postitusi: 306
- Liitunud: 14 Aug 2009 11:31
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Mis Fotomeistris öeldi?
Mina olen teha lasknud Viljandis Maksifotos, Klick-is ja veel mõnes kuid pole küll erilisi probleeme olnud.
On ikka sellised tulnud nagu ise arvutist näen.
Mina olen teha lasknud Viljandis Maksifotos, Klick-is ja veel mõnes kuid pole küll erilisi probleeme olnud.
On ikka sellised tulnud nagu ise arvutist näen.
-
- Postitusi: 451
- Liitunud: 05 Apr 2009 15:48
- Asukoht: Tartu
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Proovi Photopoint'is teha, kasutades vastava labori värviprofiili. Profiilid leiad siit.
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
proovi Maksifoto-t Viljandis, tõenäoliselt parimad digipildid.
-
- Postitusi: 306
- Liitunud: 14 Aug 2009 11:31
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Tuli meelde: viimasel ajal olen tellinud siit: http://www.minuprint.com/" onclick="window.open(this.href);return false;
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Saada pointi, fotoluksi üks proovipilt ja lase ära teha.
Näed kohe ju tulemust.
Nets.
Näed kohe ju tulemust.
Nets.
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Mina võin soovitada väga heade fotode printimiseks Tallinnas Grün fotostuudiot Nõmme teel. Hind võib olla küll veidi kallim nendest kiirkohtadest aga kvaliteet on kindlalt garanteeritud.
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Püstitatud küsimus sisaldab üheaegselt kahte-kolme küsimust:
a) korralikke?
b) fotosid?
c) paberile (hõbehalogeniid- või siis digipaberile)?
Defineeri, palun, mis on sinu jaoks korralikkuse etalon või tase?
a) kükametsa?
b) harju keskmine?
c) rahvusvaheline?
Defineri!
Saad siis ka vastuse![Smile :)](./images/smilies/icon_e_smile.gif)
a) korralikke?
b) fotosid?
c) paberile (hõbehalogeniid- või siis digipaberile)?
Defineeri, palun, mis on sinu jaoks korralikkuse etalon või tase?
a) kükametsa?
b) harju keskmine?
c) rahvusvaheline?
Defineri!
Saad siis ka vastuse
![Smile :)](./images/smilies/icon_e_smile.gif)
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
hdr: Ilma naljata - misasi on "digipaber"? Kas värvifotode puhul on miskit pistmist hõbehalogeniidpaberiga?
Re: Kas kusagil tehakse paberile korralikke fotosid?
Fotograafia kõik varasemad (osalt ka praegused: st., nn. minilaborite masinad) "söövad" eranditult ainult
hõbehalogeniidset fotopaberit!
Värviprotsessis, nii käsi-, kui ka masinilmutuse puhul eemaldatakse hõbe neist pleegitusprotsessi käigus, mis
on protsesstöötlemise üks keskmisi, keskseid etappe nii värvipaberite, aga eranditult ka värvifilmide, sh.
ka pöördprotsesside puhul, st. siis ka slaidimaterjalid.
M/v filmide ja fotopaberite puhul seda pleegitamise protsessi ei toimu, vaid sellest eranditult moodustubki
kujutis.
M/v filmidel ja paberil nähtava mustast alast, diapasoonist kuni nõrgima nähtava helehalli alani ongi tglt.
oksüdeeritud hõbe.
Värvikujutisel asendatakse algselt seal olnud hõbe põhimõtteliselt kõigis kolmes põhilises värvikihis Y-M-C
spets. värvainetega, millest omakorda moodustuvad nii põhi- aga ka täiendvärvused: nt. roheline põhimõtteliselt
Y+C; punane - M+Y jne.jne. Värvivarjundid baaskomponentide % osakaalust neis + teat. % kolmandat
komponenti.
Värvifilmide ja paberite ülesehitus pole vaid kolmekihiline, lisaks lavsaan- või triatsetaatalusele või spets. paberile
(st. põhimik) on neis veel ka nakkekihid, vahefilterkihid jm., seda vastavalt iga tootjafirma tootmisprotsessi
erisustele.
Tootjafirma koosteretseptid ja tootmistehnika-tehnoloogia erisused annavad ka igale toodangule oma näo ja
selle lõpliku kvaliteedi, st. et erisused nii, taotluslikult tekivadki.
Fimide tundlikkus saavutatakse aga sellega, et suurema struktuuriga hõbehalogeniidid on tundlikumad ja vastupidi.
Asjatundlik pildistaja, teades-tundes neid eripärasid, teebki filmide valikud pildistama asudes, vastavalt firmade
pakutavale tootenomenklatuurile, st., kas on vaja pildistada looduses või teha nt. portreed stuudios jne.
Mis on digipaber?
Digipaber on "paber" (enamasti küll komponente materjal paberist ja plastikust), millele nn. tindipritse meetodil
arvuti fotofaile trükitakse. Neis puudub igasugune hõbe.
Selle tootegrupi põhinõuded kvaliteedile on, et nad oleksid hästi pindimavad vastavate tintide suhtes (ei tekitaks
nn. mullistunud gruppe, nagu me rasvasele pinnale vett pritsides võime jälgida); et oleks nad kvaliteetsel,
max. valgel, hästipeegelduval alusel ja hea jooneraldusvõimega ning kiirelt kuivavad.
Tehniliste väljatrükkide puhul kasutatakse tavaliselt õhukest, nn. lihtpaberit, fotokvaliteedis väljatrükkide puhul
aga paksema alusega pabereid "ehtsate fotopaberite imitatsioonis" : mattpinnaga, läikiv jne.
Ka erineva paksusega alustel.
Nagu näha, siis erinevad ehtne fotopaber ja digipaber samamoodi, nagu öö ja päev.
Aga võid ju "loomkatseid" teha - prindi pilte tavalisele majapidamispaberile või siis ehtsale fotopaberile![Smile :)](./images/smilies/icon_e_smile.gif)
Erialakirjanduses, aga ka googeldades on huvilisel võimalus leida hulganisti täendavalt materjale, mis seda
teemat põhjalikumalt selgitavad, siin oli võimalus anda vaid põgus ülevaade, foorum seda pikemalt ei võimalda.
hõbehalogeniidset fotopaberit!
Värviprotsessis, nii käsi-, kui ka masinilmutuse puhul eemaldatakse hõbe neist pleegitusprotsessi käigus, mis
on protsesstöötlemise üks keskmisi, keskseid etappe nii värvipaberite, aga eranditult ka värvifilmide, sh.
ka pöördprotsesside puhul, st. siis ka slaidimaterjalid.
M/v filmide ja fotopaberite puhul seda pleegitamise protsessi ei toimu, vaid sellest eranditult moodustubki
kujutis.
M/v filmidel ja paberil nähtava mustast alast, diapasoonist kuni nõrgima nähtava helehalli alani ongi tglt.
oksüdeeritud hõbe.
Värvikujutisel asendatakse algselt seal olnud hõbe põhimõtteliselt kõigis kolmes põhilises värvikihis Y-M-C
spets. värvainetega, millest omakorda moodustuvad nii põhi- aga ka täiendvärvused: nt. roheline põhimõtteliselt
Y+C; punane - M+Y jne.jne. Värvivarjundid baaskomponentide % osakaalust neis + teat. % kolmandat
komponenti.
Värvifilmide ja paberite ülesehitus pole vaid kolmekihiline, lisaks lavsaan- või triatsetaatalusele või spets. paberile
(st. põhimik) on neis veel ka nakkekihid, vahefilterkihid jm., seda vastavalt iga tootjafirma tootmisprotsessi
erisustele.
Tootjafirma koosteretseptid ja tootmistehnika-tehnoloogia erisused annavad ka igale toodangule oma näo ja
selle lõpliku kvaliteedi, st. et erisused nii, taotluslikult tekivadki.
Fimide tundlikkus saavutatakse aga sellega, et suurema struktuuriga hõbehalogeniidid on tundlikumad ja vastupidi.
Asjatundlik pildistaja, teades-tundes neid eripärasid, teebki filmide valikud pildistama asudes, vastavalt firmade
pakutavale tootenomenklatuurile, st., kas on vaja pildistada looduses või teha nt. portreed stuudios jne.
Mis on digipaber?
Digipaber on "paber" (enamasti küll komponente materjal paberist ja plastikust), millele nn. tindipritse meetodil
arvuti fotofaile trükitakse. Neis puudub igasugune hõbe.
Selle tootegrupi põhinõuded kvaliteedile on, et nad oleksid hästi pindimavad vastavate tintide suhtes (ei tekitaks
nn. mullistunud gruppe, nagu me rasvasele pinnale vett pritsides võime jälgida); et oleks nad kvaliteetsel,
max. valgel, hästipeegelduval alusel ja hea jooneraldusvõimega ning kiirelt kuivavad.
Tehniliste väljatrükkide puhul kasutatakse tavaliselt õhukest, nn. lihtpaberit, fotokvaliteedis väljatrükkide puhul
aga paksema alusega pabereid "ehtsate fotopaberite imitatsioonis" : mattpinnaga, läikiv jne.
Ka erineva paksusega alustel.
Nagu näha, siis erinevad ehtne fotopaber ja digipaber samamoodi, nagu öö ja päev.
Aga võid ju "loomkatseid" teha - prindi pilte tavalisele majapidamispaberile või siis ehtsale fotopaberile
![Smile :)](./images/smilies/icon_e_smile.gif)
Erialakirjanduses, aga ka googeldades on huvilisel võimalus leida hulganisti täendavalt materjale, mis seda
teemat põhjalikumalt selgitavad, siin oli võimalus anda vaid põgus ülevaade, foorum seda pikemalt ei võimalda.