kit objektiiv on väga hea

[avr70]

Väga paljudes fotofoorumites korratakse jätkuvalt, et kit objektiiviga häid pilte ei saa ja tuleks osta kohe kvaliteetne objektiiv. Oma kogemus pentax 18-55 kit-ga kinnitab küll, et tegu on väga hea objektiiviga. Olen pildistanud palju linnatänava pilte ja ilusaid fassaade rohkete detailidega. Pildid on teravad, detailiderohked ja majad sirged, mitte „tünnis“. Olen mõelnud, et osta kit asemel kallis objektiiv, aga minu jaoks paremat polegi. 18 lainurk on mulle optimaalne, ka ava 3,5 just piisav. Ainuke paremus oleks teravus ?( kuigi teravusegagi olen rahul). Aga kui võrdlen kvaliteetobjektiivide testipilte, on seal sama palju teravust, kui minu senisel objel. Ja seda, et silm ei petnud, kinnitab ka DxoM uuem meetoodika teravuse võrdlemisel. Näiteks Sigma 24-70mm F2.8 IF EX DG HSM Canon EOS7D ees annab teravuseks 8 Mpix. Pole just muljetavaldav arv. Äkki vilets objektiiv? Sama objektiiv 5D Mark II ees annab juba 15 Mpix. Pole paha tulemus. Mis ma öelda tahan. Aga seda, et ainult kit objektiivi väljavahetamisest ei piisa, vaid vaja on siis juba osta koguni hoopis uus, kallis ja raske tirida kolakas tehnika. Enda jaoks fotosid tehes on selline investeering mõtetu. Kit objega saab väga häid pilte.

[Külaline]

Valmistamsikvaliteet. Oled sa plastamassiga rahul? Ole väga hea,aga kaua ta vastu peab, ilma et kvaliteet kehveneb võrreldes klaasiga?Kas on ikka nii hea pildikvaliteet nagu väidad?
Usun et kitid on oma kvaliteedis paranenud. Omaette teema võrreldes veel kvaliteetklaasiga, aga siis võid kitobjektiive selle raha eest palju läbi pidada.Valik on sinu. usaldan klaasi.Olen vahet tundnud.sinul oma tõde minul oma. Selle üle vaidlemine on mõtetu.

Testid pole ka alati erapooletud.

[ex-ex-enn]

alustades eelkõneleja algusega - valmistamiskvaliteet. peale pentaxi ostmist hoya poolt on kooste- materjalide kvaliteet alla käinud. mu enda 18-55/3,5-5,6 II osutus praaiks, üks serv joonistas ebateravalt. kvaliteedi allakäigu põhjus on lihtne - kokkuhoid. kogu tootmine viidi üle odavmaadesse ja koonerdati ka muude kohtade pealt. aga sellel kvaliteedi teemal olen ma siin enne sõna võtnud, sellest sõnavõtmisest on mu nimesse tekkinud teine ex- (st mind on nõrganärvilise moderaatori poolt siit kaks korda välja visatud).

üldisemalt on nende 3,5-5,6, 5-5,6 jne rahvaobjektiivide probleemiks väike valgusjõud mis teiselt poolt kohtub poolkaadril varem mõjuma hakkava difraktsiooniga. seetähendab, et paremal juhul on kasutada 2 normaalse joonisega avaarvu, pikemas otsas ei jõua veel joonis teravaks minna kui juba tuleb F8 peal difraktsioon vastu.

mis kõik ei tähenda, et tegu oleks mõttetute objektiividega. alustaja saab odava taha eest siiski oma esimesed kogemused kätte ja saab arenedes kuhugipoole edasi liikuda. kui aga kellegile veel asta pärast tundub kitobjektiiv või superzoom mingi über-asi, siis on ta ilmselt vale ala valinud ja sellest tulenevalt peegelkaamera ostuga mõttetult raha põletanud - sama kehva pildi saaks ka 200€ kompaktkaameraga tehtud.

dxo testid on teema omaette.

[ex-ex-enn]

vabandust, "kooste- JA materjalide kvaliteet"

ah et miks ma üldse tookord kitobjektiivi ostsin? sest siinse foorumi haldajast poeketil olid 2,5 kuulised tarneprobleemid 16-50/2,8 tarnimisel. raha sai makstud aga pildistada polnud millegiga. sellel teemal sõnavõtu eest on mu nimes esmene ex-.

[avr70]

Näites toodud „õige“ objektiiv maksab 950 eur, mul on see raha. Mis ma nüüd saaksin. Praktiliselt sama nurk,mis kitil. Veidi valgusjõulisem , aga mitte palju. Kui ma pildistan fassaadi hea valguse juures, pole mulle seda 2,8 ava vaja. Ava on 8 ja mingit difraktsiooni pole kit objega täheldanud, kuigi on difraktsioonitundlikke kaadreid, sest väga palju jääb kaadrisse ribakardinaid, kaugel ja veelgi kaugemal. Kõik kriipsupealt välja joonistatud. Muuseas difraktsioonile mõjub väga arvuti programm, millega fotot vaadata. Võite kodus kontrollida. Win 7 oma pildilehitseja Full HD ekraanil on päris hea ja ribikardinad teravad. Samas fototöötluse programmid tervikuna foto vaatlemiseks parimad pole. Sama foto kaugemad ribikardinad töötlemisprogrammis juba tantsivad. See ei ole kuidagi kit objega seotud. Objektiiv on just nii terav, kui temaga tehtud teravaim foto. Mis veel kitile ette heideti plastmass ja vilets koostekvaliteet, siis minu oma on küll metallist bajonetiga, raske ( klaas) ja ideaalses korras.

[ex-ex-enn]

see, millest sina räägid, on moiree http://en.wikipedia.org/wiki/Moir" onclick="window.open(this.href);return false;é_pattern mis tuleneb sensori punkilisusest ning mille vähendamiseks on sensori ees kujutist hajutavad filtrid.

mis puutub teoreetilisse arutlusse 16-50/2,8 VS 18.55/3,5-5,6 siis kui sul pole vaja lainurka või valgusjõudu, siis pole ju tõesti vahet. vähemalt osad pentaxi kered oskavad kasutada kitobjektiivi kõige teravamat ala ja siis on tõesti joonis teravaim võimalikust. kui aga soovid loomingulistel eesmärkidel teravussügavust mõjutada, siis on paraku jama.

[ex-ex-enn]

difraktsioon on valguse murdumine peenest avast läbiminekul http://en.wikipedia.org/wiki/Diffraction" onclick="window.open(this.href);return false;

mida väiksem on sensor, seda märgatavam selle mõju on. kui täiskaadril loetakse mõistlikuks piiriks F11, siis poolkaadril kipub see F8, 4/3 süsteemil 5,6 ja kompaktkaameral F4 olema.

[avr70]

Kipub uude teemasse, aga kuidas see difraktsioonist üle minek siis fotol näha on? Moire on minu arust fotol nähtav pigem värvimoonutusena. Ka on uuematel Nikon 800E ja Pentax 5 II just see moire filter eemaldatud ja saadud juurde teravust. Ja testifotodel on olnud näha, kui terav, aga ebaloomulikult värvikirju pilt on võrreldes teistega.. See on moire fotol. Ja mõni lepib selle värvimoonutuse ehk moirega, et saada juurde teravust. Teravus on siiski see, mis eraldi silma hakkab. Mis veel saab olla parem teravuse mõõdupuu fotol, kui kaugel asuvad, teravalt väljajoonistunud, mitte kokkusulanud, sirged ja paralleelsed, ülipeened ribakardinad? Osade fototöötlusprogrammiga avades muutuvad nad laineliseks, aga värvimoonutust pole.

[ex-ex-enn]

nüüd sa kirjutasid kromaatilistest aberratsioonidest http://en.wikipedia.org/wiki/Chromatic_aberration" onclick="window.open(this.href);return false;

esimene kaamera, millel seda AA (anti-aliasing) filtrit nõrgendati, oli tegelikult pentax 645d. ma olen sellega pildistanud, joonis on terav küll kuid tugevat moireed tekitavaid pindu kaamera ette ei õnnestunud saada. päris ära pole seda ühelgi jäätud.

[ex-ex-enn]

AA filter - http://en.wikipedia.org/wiki/Anti-aliasing_filter" onclick="window.open(this.href);return false;

[avr70]

Ei ole kromaatiline. Kromaatiline on taas värvimoonutus. Isegi eelpool lisatud lingil on kohe värvimoonutuse näide. Vaatasin veel sama, täiesti teravat ja korralikku ribakardinate fotot näiteks Pentax Laboriga ja kauged peened horisontaalsed ribakardinad on muutunud ekraanil hoopis püsti, vertikaalsed! Sealjuures sellised sikk sakilised, nagu sakslaste märk või kõrgepinge hoiatus. Ehk siis puhas ülipeene detaili moonutus ilma värvi või geomeetrilise moonutuseta ( aken ise ikka kandiline) . See peaks olema ikkagi difraktsiooni näide lõppfotol? Ka teravustestidel tekivad ju mingis lõpp faasis hoopis uued mustrid, mis erinevad tegelikkusest. Sealjuures foto jääb ikka must valgeks.

[ex-ex-enn]

ok, siis sa kirjutad sellest, et osad pildivaatajad näitavad väikest karvast eelvaate-JPEG või ei oska suurt JPEG faili ekraanisuuruses vaatamiseks skaleerida?

difraktsioon väljendub teravate punktide, joonte jne laialivalgumises kui seda niimoodi lihtsustada.

[Külaline]

nüüd sa kirjutasid kromaatilistest aberratsioonidest http://en.wikipedia.org/wiki/Chromatic_aberration" onclick="window.open(this.href);return false;

esimene kaamera, millel seda AA (anti-aliasing) filtrit nõrgendati, oli tegelikult pentax 645d. ma olen sellega pildistanud, joonis on terav küll kuid tugevat moireed tekitavaid pindu kaamera ette ei õnnestunud saada. päris ära pole seda ühelgi jäätud.

tegu on seega AA (anti-aliasing) filtri puhl filtriga mis nõrgendas kontrasti seega ka 3D ehk ruumilisust? Seega kui selle filtri võimet kaameras reaalselt vähendada annab saab moireed ehk 3D ekfekti? kas nii?

[Flyboy]

Räägite siin pikalt pildi kvaliteedi tehnilistest näitajatest, mis enamikule algajatele jääb pigem teooriaks. Minu jaoks on kallimate objede suur pluss kasutusmugavus. Enamiku ajast on ikka suumobje ees, seega minu argumendid on suumides muutumatu ava ja muutumatu fokuseerimiskaugus. Boonusena tuleb juurde see, et toru mõõdud ei suurene ehk siis lähivõtetel taas suumides fokuseerimise küsimus. Veel üks argument on see, et tegu on piltlikult öeldes rauast mänguasjaga, mis peaks kauem, kui paar-kolm aastat aktiivset kasutamist kannatama.

Ahjaa, tuli veel meelde, olude sunnil kasutasin ajutiselt päevinäinud 18-55mm kitikat ja manuaalteravustamine oli võimatu, sest loks oli nii suur, et käe fokuseerimisrõngalt võttes oli objekt juba fookusest väljas.

[Luik]

Minu esimene digikaamera Nikon D70 koos kitobjega 18-70mm f/3,5-4,5 tegi küll häid pilte ja olin selle objektiiviga väga rahul.

[Huvituja]

Selle aegne valmistamiskvaliteet oli ka midagi muud. Absoluutselt kogu tootmine maailmas on läinud kehvemaks. Muud kauba koha pealt näiteks autod, teatud margid on oma kvaliteedi nii alla lasknud et võistlevad halvimatega. O ka tõsujaid need kellest poleks osanud seda arvata.
Tänapäevased Sigma ja Tamronilagunevad ja mitte erandina vaid kõigil.

[Külaline]

nüüd sa kirjutasid kromaatilistest aberratsioonidest http://en.wikipedia.org/wiki/Chromatic_aberration" onclick="window.open(this.href);return false;

esimene kaamera, millel seda AA (anti-aliasing) filtrit nõrgendati, oli tegelikult pentax 645d. ma olen sellega pildistanud, joonis on terav küll kuid tugevat moireed tekitavaid pindu kaamera ette ei õnnestunud saada. päris ära pole seda ühelgi jäätud.

tegu on seega AA (anti-aliasing) filtri puhl filtriga mis nõrgendas kontrasti seega ka 3D ehk ruumilisust? Seega kui selle filtri võimet kaameras reaalselt vähendada annab saab moireed ehk 3D ekfekti? kas nii?

[ex-ex-enn]

päris nii laia labidaga ei saa lüüa. Sigma EX seeria oli enne ja on ka nüüd kvaliteetsetest materjalidest valmistatud. lisaks korraldavad nad on mudelirea ümber ja uue Art seeria esimene mudel 35/1,4 on väga korralik alumiiniumist objektiiv vapustavalt hea joonisega ja taskukohase hinnaga.

tamronil paraku sellised kvaliteetsemad seeriad puuduvad. kaamerabrändide enda kitzoomid liiguvad jätkuvalt veidi paremuse suunas, eespoolnimetatud pentaxi 18-55 kitikal on optilist skeemi lihtsustatud ja joonis on teravam. canoni oma oleks ka juba jupp aega piinlik tuhatoosiks kutsuda, lisaks joonisele on ka mehhaaniline osa parem tehtud.

küsimus on pigem ikkagi rohkem nende piiratud kasutusvõimalustes. kuigi tõesti, odav plastmass pole mõeldud isalt pojale kestma.

[avr70]

Siin oli ka märgitud, et kit objega võib alustada ja õppida, aga sellel peatuma jääda on mõtetu. Saaks kopmpaktkaameraga sel juhul hakkama. Taas vaidleks vastu. Kui ma olen tavakasutaja ja pildistan endale mälestuseks oma jooksvat koera ja hüppavaid lapsi, piisab mulle peegelkaamera koos kit objega ja mul ei tekigi vajadust osta kallist tehnikat. Samas isegi suht hea kompaktkaamera jääks juba kiiresti liikuvate piltidega hätta. Ja seda jooksvat koera pildistades võib küll õhtupoole tekkida olukordi, kus eelpoolmainitud 2,8 ava ei jää hätta seal, kus kit 3,5-5,6 juba lahjaks jääb. Kas nende kaadrite pärast ligi tuhat eur välja anda, otsustab igaüks vastavalt oma olukorrale

[ex-ex-enn]

ei ole mingit ratsionaalset põhjust, miks tavakasutaja peaks omale peegelkaamera ostma, seda enam et sealjuures elu lõpuni kitobjektiiviga piirdudes. keelatud see muidugi pole.

ühelt poolt on pildistavad mobiiltelefonid ja kompaktkaamerad väga headeks läinud, teiselt poolt on peeglita APS-C kaamerad kvaliteedi taskussemahtuvaks teinud. ja seda eriti mingi 35mm ekvivalentse fookuskaugusega valgusjõulise pannkook-onjektiiviga. sony läks veel kaugemale ja pani sellise sisse täiskaadri sensori heites tõsise väljakutse leicale.

[avr70]

Peeglita kaamerad päris kõikides situatsioonides peegelkaameraid ei asenda. Just kiiresti liikuvatel objektidel jääb nende kontrast autofookus peeglite faasi AF-le alla. Isegi peeglita kaamerate üks parimatest, Sony Nex 7 omab kontrast autofookust. Samas hind on tal 1350 eur ja tasku teda küll ei mahuta. Kes väga liikuvaid asju ei pildista, siis jah. Peeglist veidi kergem ja väiksem kaamera on eelistatum tänapäeva lennureisidel, kus juba pagasipiirangute tõttu hakkavad kotis ka grammid tähtsust omama

[ex-ex-enn]

18-55 kitikaga ei kipu need peeglita APS-C kaamerad tasku mahtuma jah. ma pidasin silmas pigem midagi sellist kui Canon EOS-M koos 22/2 objektiiviga:

http://fotoluks.ee/?op=body&id=982&cid=8585&cgid=" onclick="window.open(this.href);return false;

[Külaline]

Või NEX koos 16mm objektiiviga.

[ex-ex-enn]

kui nüüd ülbeks kätte ära minna, siis sonyl on veel ülbem kaamera olemas - CyberShot RX1 http://www.dpreview.com/previews/sony-cybershot-dsc-rx1" onclick="window.open(this.href);return false;

kompaktkaamera, sest 35/2 Carl Zeiss Sonnar pole vahetatav. täiskaader 24Mpx.

[Külaline]

nüüd sa kirjutasid kromaatilistest aberratsioonidest http://en.wikipedia.org/wiki/Chromatic_aberration" onclick="window.open(this.href);return false;

esimene kaamera, millel seda AA (anti-aliasing) filtrit nõrgendati, oli tegelikult pentax 645d. ma olen sellega pildistanud, joonis on terav küll kuid tugevat moireed tekitavaid pindu kaamera ette ei õnnestunud saada. päris ära pole seda ühelgi jäätud.

tegu on seega AA (anti-aliasing) filtri puhl filtriga mis nõrgendas kontrasti seega ka 3D ehk ruumilisust? Seega kui selle filtri võimet kaameras reaalselt vähendada annab saab moireed ehk 3D ekfekti? kas nii?