Millest selline kvaliteedivahe? (Sigma 150-500)

[Gals]

Pentax K-r (odavama klassi peegel, 12Mp)
http://www.upload.ee/image/2997371/moon.jpg


Canon 60D (18Mp) (statiivi pealt ja puldiga)
http://www.upload.ee/image/2997352/muun.jpg


Mõlemal kerel oli otsas Sigma 150-500mm ja pildistatud 500mm pealt.

(mis selle "vea" nimetus oli, kui roheline, sinine ja punane värv ei fookuseeri samale pikkusele, kuna lainepikkus on erinev vms. Näh ka minu pildil aremal ääres, et on punakas serv. See on tõsiselt häiriv ja pilti rikkuv nähtus, aga sinn ei saa midagi parata?)

[Külaline]

Kromaatiline aberatsioon, seda saab arvutis vähendada. Aga see on selle objektiivi kõige väiksem mure.

[ex-ex-enn]

käepealt pildistasid?

[Gals]

Ei ei, ikka statiivi pealt ja puldiga, nagu öeldud. See Pentaxi pilt on netist leitud http://www.cambridgeincolour.com/forums/thread16691.htm

Ja 60D on siis enda tehtud, statiivi pealt. Aga kvaliteet teeb muret.

[ex-ex-enn]

peegli eellukustust kasutasid, milline statiiv jne? 50% lisapikslitest sellist vahet küll ei tule.

[throt]

f13 oleks nagu veidikene palju, proovi näiteks f8. lisaks ära usalda autofookust - keera käsitsi pilt selgeks. ja kui ikka ei aita, siis tee hunnik pilte ning lase Registax loob neist ühe kokku

[ex-ex-enn]

F/13 on poolkaadri jaoks ülemäära küll, aga nii pekki see pilti ka ei keera.

[Sulev12345]

1/5 sekundiline säriaeg on statiivilt pika toruga kaugete objektide pildistamisel üsna ebasoodne, sest see on piisavalt lühike, et katiku liikumisest tingitud vibratsioonid kestavad kogu särituse aja, kuid samas piisavalt pikk, et vibratsioon jõuaks oma kogu amplituudis avalduda. Usun, et kui oleksid hoidnud säriaja kiirema kui 1/30 sekundit või aeglasema kui 2 sekundit, oleks tulemus olnud parem.

[Sulev12345]

Panen ühe oma kuupildi, mis umbes sama faasiga Kuust. Kasutasin 400mm objektiivi, ISO 200, ava f/6,3 ja säri 1/100.

[ex-ex-enn]

umbes sinna ma selle peegli eelluku küsimusega tüürisin, 1/5s on üsna loll säriaeg. aga kui nüüd uuesti seda netist võetud näidispilti vaadata, siis on võimalik antud objektiiviga kuud pildistada küll. mälujärgi oli seal F/6,3 ja 1/200s.

muidugi ei saa välistada ka seda, et Gals on kõik õigesti teinud peale statiivivaliku, kipaka statiivi pealt pole neist teistest meetmetest mngit kasu.

[Sulev12345]

Kui statiiv on kehvapoolne, siis võib aidata, kui kasutada Live View-d (loomulikult kui kaamera seda toetab; Live View-d on Kuu pildistamisel mõistlik kasutada ka korraliku statiivi korral). Teine variant on panna säri mitme sekundi peale ja hoida katiku avanemise hetkel paar sekundit objektiivi ees (aga mitte vastu seda) mingit varjavat eset ja see siis u sekund enne katiku sulgumist objektiivi eest ära võtta. Paari katsega peaks saama sobiva rütmi käppa küll. Ava tuleb muidugi seada selliselt, et see sobiks selliselt kombineeritud säriajaga. Raws pildistades on lihtsam kerget üle- või alasäri kompenseerida.

[ex-ex-enn]

siis saab selliseid udupilte nagu see sinuoma http://www.arbuarkel.com/~sulev/up/Pildid/DSC_1586v.JPG" onclick="window.open(this.href);return false; ?

küsija näidiseks toodud pilt on 1/200s pildistatud, järelikult on konks mujal.

[Gals]

Kipakaks ma enda statiivi päris ei peaks, kuigi täiesti tippklassis ta ka ei kuulu, selline keskmine 60€ Velbon, ja pildistasin pimedast toast ka, nii et tuult ei olnud.

Aga ma ootan siis uud kuupaistet ja proovin peeglilukustamisega ja kiirema avaga, kiirema säriga. Siis panen uue pildi ja vaatame kas sai asja. : )

[ex-ex-enn]

kellegil on sama objektiiviga õnnestunud, miks sulgi ei peaks.

riputa statiivi külge paarikilone raskus, kasvõi veepudel või telliskivi. tudiseva statiivipea puhul ei aita muidugi seegi. velbon mai äss.

jää avaga alla F/8 ja ürita statiivi lödevust arvestades 1/125s või lühema säriajaga piirduda.

[Sulev12345]

F/13 on poolkaadri jaoks ülemäära küll, aga nii pekki see pilti ka ei keera.

Huvitav, kuidas Kuu pildistamisel on F/13 kasutamisel mingi vahe selles, kas kasutatakse poolkaadrit või täiskaadrit? Kas täiskaadriga kannatab sama toruga Kuule lähemale minna?

[Külaline]

velbon mai äss.

Katsu nüüd olla kuidagi. Ei ole vahet, millise brändi silti statiiv kannab, kui valitud on vale kandevõimega isend. Kas sama hinnaklassi Manfrotto olnuks parem valik?

[ex-ex-enn]

me oleme sellest juba arutanud, aga eriti rumalatele kordan - F/8 on poolkaadri kaameratele piir, millest alates hakkab difraktsioon nähtavalt teravust vähendama. punkt.

ei, me ei hakka siin teemas sinu arutusi 2x3 pikslistest täiskaadrikaameratest uuesti lugema.

[Külaline]

siis saab selliseid udupilte nagu see sinuoma http://www.arbuarkel.com/~sulev/up/Pildid/DSC_1586v.JPG" onclick="window.open(this.href);return false; ?

küsija näidiseks toodud pilt on 1/200s pildistatud, järelikult on konks mujal.

Jah, siis saab selliseid udupilte, nagu minu pilt. Küsija poolt näidiseks toodud pilt oli pildistatud 1/5 sek. Netist leitud ja rõvedalt peale keeratud teravusega pilt oli 1/200. Minu pildil pole tehtud vähimatki teravuse või kontrasti korrigeerimist, lihtsalt rawst jpg-ks, ning siis crop ja resize 2x väiksemaks.

[throt]

Huvitav, kuidas Kuu pildistamisel on F/13 kasutamisel mingi vahe selles, kas kasutatakse poolkaadrit või täiskaadrit? Kas täiskaadriga kannatab sama toruga Kuule lähemale minna?

Kuidas nüüd viisakalt öelda... kas võib me ei vastaks sellele küsimusele, sest teemaalgataja ei soovinud seda teada. Kui sul endiselt huvi, siis tee uus teema.

[Külaline]

me oleme sellest juba arutanud, aga eriti rumalatele kordan - F/8 on poolkaadri kaameratele piir, millest alates hakkab difraktsioon nähtavalt teravust vähendama. punkt.

ei, me ei hakka siin teemas sinu arutusi 2x3 pikslistest täiskaadrikaameratest uuesti lugema.

Difraktsiooni avaldumises pole midagi pistmist sensori suurusega vaid pikslitihedusega. Kui Maa peal oleva pildistusobjekti puhul võib veel kõne alla tulla see variant, et täiskaadriga saab sama fookuskaugusega objektiiviga minna lähemale, ilma, et objekt hakkaks kaadrist välja jääma, ja sellega saavutada eelis poolkaadri ees, siis 500mm toruga Maa pinnalt Kuud pildistades pole ka see teemaks. Sel juhul määrab sensori suurus vaid selle, kui palju musta taevaala Kuu ümber jääb.
Pole mõtet foorumilugejatele vastupidist jama ajada!

[Külaline]

eriti rumalatele veelkord - see pole see teema, tehke oma teema ja ajage seal luulusid.

[Sulev12345]

Et siin jälle anonüümikuteemale ei läheks, siis märgin ära, et Postitas Külaline 20 Jaan 2013 18:04 ja Postitas Külaline 20 Jaan 2013 18:08 on minu postitatud.

[Sulev12345]

Ma ei hakka eraldi teemat tegema, sest ma tean, et teatav seltskond võtab aksioomina, nagu mõjuks difraktsioon sõltuvalt sensori suurusest erinevalt, ja neile on lootusetu selgeks teha, et see ei ole nii. Kuna nad aga levitavad oma väärtõdesid ka siin, siis on täiesti kohane vastulause esitada siin, et selle lollusu järgijaid juurde ei tekiks.

[Läku]

Noh, aga kui too küsija läheks Kuule lähemale? Mitte fookusega vaid koos statiivi ja kaameraga?

[Sulev12345]

Noh, aga kui too küsija läheks Kuule lähemale? Mitte fookusega vaid koos statiivi ja kaameraga?

Sellisest küsimuse püstitusest võib järeldada, et mõni siiski saab aru, millest ma räägin.
Difraktsiooni avaldumine sõltub kasutatavast avast ja piksli suurusest/pikslite tihedusest. Mida väiksem on ava, seda laiema ulatusega on difraktsioonist tingitud hägustumine. Mida väiksemad/tihedamalt on pikslid, seda rohkemate pikslite ulatuses difraktsioonist tingitud hägustumine ulatub.
Sensori keskel olevatel pikslitel ja neile objektiivi poolt joonistataval kujutisel (koos difraktsioonist toimuva hägustumisega) pole aimugi sellest, mitme mm kaugusele jääb sensori serv, et oskaks sellest sõltuvalt difraktsioonil kuidagi erinevalt mõjuda lasta.
Kui aga minna kaameraga objektile lähemale, siis sensorile objektiivi poolt joonistatud kujutise detailid suurenevad (nii nagu ka silmapõhjale joonistatud kujutis, kui midagi lähemalt vaadata) ja need pisikesed detailid, mis enne difraktsiooni poolt laiali määriti, võivad kasvada nii suureks, et difraktsioon neid enam oluliselt ei mõjuta. Seda efekti aga ei põhjusta mitte sensori suurus vaid lähemale minek. Kui sealt samast lähemalt teha pilt ka poolkaadriga, on samad detailid samavõrra suurenenud ja difraktsiooni tõttu toimuvast hägustumisest pääsenud ka poolkaadri sensorile joonistatud kujutisel. Crop sensori ainuke efekt on see, et see lõikab täiskaadriga võrreldes rohkem servi maha.
See väärarusaam, nagu mõjutaks sensori suurus difraktsiooni mõju avaldumist pärineb sellest, et varem oli täiskaadrikaameratel pikslitihedus oluliselt madalam/pikslid suuremad, mistõttu difraktsioonist tingitud hägustumine ei ulatunud üle sama arvu pikslite kui poolkaadri kaameral. Pluss siis veel see, et sama fookuskauguse korral võimaldab täiskaader objekti sobivalt kaadrisse paigutades teha pilti lähemalt. Aga tegelikult on need pikslitiheduse ja pildistuskauguse mõjud, mitte sensori suuruse mõjud.