välguga pildistamine

[oravas2]

Selline olukord kus väljas on pime aga tahaks pildistada lendavat nahkhiirt.Kiirem säri mis välguga kaamera laseb on 1/250 .sedasi jääb loom ikka uduseks. Kuidas oleks võimalik saada selge pilt? Kaamera on C.70d välk metz44 .Kas sellise tehnikaga on see ültse vòimalik?

[Külaline]

Lainurk ette ja tulista sinnapoole, kus tüübid lendlevad, kindlasti jääb mõni teravalt peale.

[oravas2]

Ei ole nii lihtne. Jamasin õhtul tund aega pihta sain küll aga liigub nii kiiresti,et jääb uduselt. Proovisin lambiga ka aga siia tahtsid mulle kallale tulla.

[indrme]

Siin oleks vaja välgu high speed sync'i, mida kaamera vist võimaldab, kuid Metz 44 mitte. Kui välk oleks mõni Canoni enda parem mudel või kasvõi Metz 50, siis saaks välku sünkroniseerida ka 1/400 ja 1/1000 sekundise säriaja puhul. (Küllap on kaamera menüüs vastav rida, kus seda võimaldada. Ise kasutan Nikonit, seal on küll.) Välgu võimsus sellisel juhul langeb, sest ta peab kogu 1/1000 või 1/2000 sekundi jooksul kogu aeg "säristama" nagu püsivalgusallikas. (Välgu tavapärane sähvakas kestab veelgi vähem, sõltuvalt võimsusest nt 1/18000 sekundit).

[Külaline]

Pimedas pole säriaeg nii tähtis, kiirsünkro on just päiksega võidu välgutamiseks mõeldud. Kui välk annab põlemiskiiruseks 1/18000 sek, siis seda on ülearugi kiire. Ebateravus on sajal muul võimalikul moel tekitatud.

[geka]

Kas just 1/18 000 aga piisavalt lühidalt, et lendav nahkhiir "hanguks" Guugeldades leidsin ühest e-õppe pdfist sellise lõigu:
Näiteks on tavalise välklambi sähvatuse energia 20...60 Ws, siis sama valgusehulga saamiseks säriajaga 1/60s, peaksime süütama
prožektori võimsusega vastavalt 1200....1800W. Välklambi sähvatus vabastab sama võimsuse ca 1/200...1/1000s
jooksul.
Teine lõik:Välklambi kasutamisel on säriajaks välgatuse kestvus, mis jääb vahemikku 1/200 - 1/10000s. Sellised väga kiired
säriajad tekivad välklambi automaatikast, kuna välgatuse energiat ei reguleerita välgatuse tippvõimsusega, vaid
välgatuse kestvusega. Näiteks 1/16 täisvõimsusest saavutatakse välgatuse kestvuse jagamisel 16ga. Nõnda saab
täisvõimasuse 1/200sekundist 1/3200s. Välguvalguse doseerimine toimub välgatuse võimsuse ja ava kaudu. Katiku
säriaeg välguvalgust ei mõjuta
Kolmas lõik: Kui välklamp on pildistamisel ainsaks valgusallikaks, siis kaamera säriaja muutmine kujutise heledust ei mõjuta.
Välklambi sähvatuse kestvus ise ongi säriajaks. Jälgida tuleb vaid, et ei ületaks x-sync aega.

Seega peaks jälgima vaid teravustamiskaugust, et udusust vältida. Nii et oletatav hiirekese lennutrajektoor, käsitsi kaugus paika ja oodata. Kaasa peaks aitama ka võimalikult väike ava, et suurendada teravussügavust, ava aitab omakorda vähendada ISO tõstmine. See kõik on teooria nagu mina sellest aru saan. Muideks, võibolla aitab katsetamisele kaasa ka teises lõigus nimetatu: välgatuse energiat ei reguleerita välgatuse tippvõimsusega, vaid
välgatuse kestvusega. st. näiteks välgu võimsus 1/8 ja välgatuse aeg väheneb ja hiir "hangub" kindlamalt

[indrme]

Vaat' seda peaks kontrollima küll, kas välk on ainus valgusallikas. Panna näiteks (kaamera M režiimis) muidu koos välguga kasutatavad ISO, ava ja säriaeg, ning pildistada seda nahkhiirte keskkonda ilma välguta. Kui tulemuseks on täiesti must pilt, siis on välk tõesti ainus valgusallikas. Sellisel juhul teeb välguvalgus nahkhiirest niikuinii stoppkaadri (nt kestab Nikoni välgu SB-700 sähvakas 1/16 võimsusel kasutusjuhendi järgi 1/10000 sekundit, 1/2 võimsusel aga 1/1136 sekundit) ning high speed sync'i pole vajagi.

Aga kui ilma välguta päris must pilt ei tule, siis võiks eelkõige valida väiksema säriaja. Kui aga säriaeg on niigi juba 1/200 või 1/250 ehk tüüpiline väikseim välgu normaalse sünkroniseerimise kiirus, siis võiks ava või ISO väiksemaks teha. Aga sellisel juhul tuleks ka välgule võimsust lisada (säriaja vähendamine normaalse sünkroniseerimise kiiruse piires ei tekita vajadust välguvõimsust suurendada, sest välgu kestvus on ikka säriajast väiksem).

[geka]

ei pea see katsetus välguta päris must tulema, piisab kui on lihtsalt tume ja seda peaks õhtusel ajal kehvas valgustuses 1/250, ISO 400, f 8 küll olema. ISO ja avaga saad veelgi mängida ja muidugi sõltub kui kaugel need hiired on, et välk ära valgustaks

[oravas2]

Kui ma nüüd pilte uurisin ja DOFiga arvutasin siis tõesti on ilmselt ava olnud liiga lahti. Täna proovin uuesti lainurk objektiiviga eile tegin 50mm fixga. Algul arvasin ,et 1/250 on lihtsalt kiire looma jaoks liika aeglane säri aga teemale vastanutest keegi seda vist ei arva. Ennem järgi ei jäta kui korraliku pildi olen kätte saanud. Tänud

[villy]

Kui ma nüüd pilte uurisin ja DOFiga arvutasin siis tõesti on ilmselt ava olnud liiga lahti. Täna proovin uuesti lainurk objektiiviga eile tegin 50mm fixga. Algul arvasin ,et 1/250 on lihtsalt kiire looma jaoks liika aeglane säri aga teemale vastanutest keegi seda vist ei arva. Ennem järgi ei jäta kui korraliku pildi olen kätte saanud. Tänud

1/250 säri ei oma tähtsust. Kui sa uuesti tähelepanelikult loed üleval olevaid postitusi, siis pilt püütakse ainult välgu põlemise hetkel. Selleks tuleb kindlasti kinni keerata igasugune High Speed sync(Canon)/Auto FP(Nikon) Kui see funktsioon töötab siis välk põristab kogu su kaamera katiku 1/250 säriaja. Kui seee funktsioon on väljas siis teeb ta välgu nii kiire kui sa talle ütled või nii kiire kui vajalik kaamera arvates korrektse säri jaoks(TTL funktsioon) TTL puhul tehakse kaks välku. Üks säri mõõtmiseks ja teine õigeks pildiks.
Kõige parem oleks sul Välk ka Manual Mode panna ja siis katsetada sobiv tugevus. Ja kui oled leidnud tugevuse siis kindlasti tee katse ka (Manualis) samade sätetega ja ilma välguta. 1/250 säri, piisav ava ja iso mis iganes(soovitavalt madal, max 400crop 800full). Samal katsel ilma välguta peab 1/250 säri juures pilt tulema täiesti "must". Kui ei jää muust siis pane iso allapoole või ava väiksemaks ja proovi uuesti.
Kui nüüd lisada võrrandisse ka välk ja vajalik manuaalne tugevus siis püütakse reaalne pilt kinni ainult sel hetkel kui välk "põleb" ja see on kuni kümneid kordi kiiremini kui 1/250. Välgu põlemise kiirus oleneb kasutatud võimsusest. Toon näiteks SB-700 tabeli Välgu kestus (ligikaudne)

1/1042 sekundit M1/1 (täis) väljundiga
1/1136 sekundit M1/2 väljundiga
1/2857 sekundit M1/4 väljundiga
1/5714 sekundit M1/8 väljundiga
1/10000 sekundit M1/16 väljundiga
1/18182 sekundit M1/32 väljundiga
1/25000 sekundit M1/64 väljundiga
1/40000 sekundit M1/128 väljundiga

Full powerit läheb sul harva vaja. Ja nii saadki jäädvustada kiiret liikumist Samamoodi püütakse ka lendavaid veetilku jne. Kõike seda on võimatu jäädvustada 1/250 peal. Veendu, et auto-fp/HSS funktsioon on väljas, sest sellega lubab kaamera säri küll kiiremaks panna aga siiski välk põristab kogu katiku aja. See funktsioon on mõeldud päikese käes pildistamiseks.

Natuke head lugemist välkude kohta kui sul on Nikon :

http://dpanswers.com/content/nikon_flash_use02.php#slow

[Sulev12345]

Nahkhiirte pildistamine ei ole küll minu esimeste huvide seas ja ma ei pea end selles vallas mingiks eksperdiks, kuid olen nahkhiiri pildistanud nii:
1. Pildistamiseks kasutan 70...200mm objektiivi. Pikema toruga on nahkhiirt raske kaadrisse püüda, lühemaga jäävad nad aga enamasti pildile liiga tillukesena.
2. Valin kauguse, millel eeldan nahkhiirte piisavalt sagedast esinemist, ja teravustan objektiivi MF režiimis sellele kaugusele. Kuna nahkhiirte lendamise ajal on enamasti üsna hämar ning need loomakesed on üsna väledad ja põikleva lennutrajektooriga, kipub AF hätta jääma. Kauguse valik on üsna oluline, sest väga lähedale lendavad nahkhiired suhteliselt harva ja neid on väga lähedal ka raske kaadrisse püüda, liiga kaugel aga ei jaksa välk nahkhiirt ära valgustada. Minu kogemuse järgi on mõistlik vahemik 10...20 m. Väga hea, kui saab kasutada sellist kaugust, kus nahkhiirte lennuteekonna lähedal on mingi selge orientiir (puuoks, majanurk, post, elektritraadid vms), mis aitab tuvastada, et nahkhiir on jõudnud enamvähem õigele kaugusele. Päris lagedal ja orientiirideta maastikul on muidu hämaras keeruline nahkhiire sattumist õigele kaugusele hinnata.
3. Kaamera seadistan M režiimi, säriajaks valin enamasti 1/200 sek, ava püüan hoida võimalikult lahti, et saaks kasutada võimalikult madalat välgu võimsust, aga samas siiski arvestades, et DOF oleks piisav, et nahkhiire lennukauguse hindamise ja reageerimistäpsuse piires oleks võimalik teda piisavalt suure tõenäosusega õigel kaugusel tabada. DOF võiks olla ikka vähemalt paar meetrit.
4. Kuna minu kaamera vähegi kõrgemad ISOd on mürased, siis ISO ma eriti tõsta ei saa, muidu tõstaks selle võimalikult kõrgele, et vähendada välgu võimsust (=lühem eksponeerimine) ja/või kasutada kinnisemat ava suurema DOFi saavutamiseks. Sageli kipub veel ka u 1/1000 sek eksponeerimise juures (täisvõimsusel välgusähvatus) lendava nahkhiire fotole jääma liikumisest tingitud udusust.
5. Et inimene on hea sääsemagnet, siis hakkavad nahkhiired mõningase nende passimise peale lendama süstemaatiliselt suhteliselt kindlal marsruudil vaatleja suunas lähenedes, siis mingil kaugusel kõrvale põigeldes ja taas eemaldudes. Pildistajal ei jää muud muret, kui püüda lähenevat nahkhiirt kaadrisse ja siis õigel kaugusel päästikut vajutada. Nahkhiir välgusähvatusest end segada ei lase ja naaseb regulaarselt enamvähem ühesugust marsruuti mööda. Minu kogemuse järgi on harilikult võimalik teha u 1...3 kaadrit minutis. Pildi teravus sõltub peamiselt sellest, kui täpselt suudad nahkhiire kaugust hinnata.

[oravas2]

Kui viimane kord pildistasin ei teadnud ma veel seda ,et väiksem välgu võimsus on lühem põlemine . Tegin seekord 1/1 päris korraliku pilti ei saanud veel sest peale 5 pilti enam tegelane välja ei hilmunud. Kas keegi julgeks ka oma nahkhiire pilte jagada.

[Sulev12345]

Kunagi ühe nahkhiireteema jaoks olen oma serverisse välja pannud selle lennupildi:
http://www.arbuarkel.com/~sulev/up/Pildid/DSC_9152v.JPG
Kokku on mul nahkhiirtest tuhatkond pilti. Pildistan neid peamiselt liigi määramiseks.
Osa pilte on ka liikumatutest loomadest.
Nt see hädine eksemplar on leitud (naabri) puuriidast: http://www.arbuarkel.com/~sulev/up/Pildid/DSC_8783v.JPG
Ja selle leidsin hilistel hommikutundidel (augustis kella poole 9 paiku) takja külge klammerdunult:
http://www.arbuarkel.com/~sulev/up/Pildid/CII_3206v.JPG