Ilmutamine pabeile

[silver]

Mida sa ikka nõuad. Ära ole loll, et tiff'idega mässad.

13×18 300dpi salvesta JPEG maksimaalse kvaliteediastmega ja telli ära
A4 puhul sama - 21×29,7 / 21×30 mis iganes mõõt kasutusel, 300dpi ja JPEG

Kui sa võtad oma kaamerast jpeegi, siis egas TIFF'i salvestamine sul midagi juurde ei anna.

Võtad RAW faili ning salvestad maksimaalse kvaliteediga JPEG'i, siis sa ei kaota selles midagi (võrreldes TIF'iga).

Ma toon selle TIF'i kohta tüüpnäite (aastal 2010 vms endal kliendiga juhtunud). Tuleb "prohvivotograaf". Võtab oma kehvad JPEG'id välja. Sorry, sellises mõõdus tehes oleks rohkem müra kui infot (võrdleme Andromeeda udukoguga, eks?). Järgmine päev tagasi ning salvestanud samad failid 140MB TIFF'ideks - nii ju kvaliteet piisavalt hea - pange nüüd teravad pildid paberile.

Ehk loo moraal - algmaterjal peab olema OK ning ära pinguta failiformaatide jms asjadega üle! Ma nt puht enda aja säästmiseks lasen trükifailid Photoshopi actioniga täpselt paika (õige mõõt ja DPI; JPEG kvaliteediaste 12 ehk kadudeta pakkimine) - nii vähem hiljem kukla kratsimist lõikamiste, mahutamiste jms osas. Kui tuleb kvaliteet s****, siis ka selge, et mina olen midagi pekki keeranud (mida lihtsalt ei juhtu!). Nii lihtne see ongi. Ning kui sul juba harjumuspärane labor, mida kasutada - no siis ei tule ka ebameeldivaid üllatusi labori kvaliteedi osas.

[Läku]

dpi on mul tavaliselt 450

aga trükikojad näiteks tahavad piltide trükkimiseks TIFFe

[silver]

dpi on mul tavaliselt 450

aga trükikojad näiteks tahavad piltide trükkimiseks TIFFe

No kui sa trükikojas käid oma fotosid printimas, siis anna minna.

Keskmine fotolabor (olgu see siis Fuji, Noritsu või muu toodang) armastab JPEG'i ning on seadistatud teatud pinktisammule. Kui labori maksimaalne (ehk töötab) 300 dpi peal (mida 99% ilmutusprotsessil töötavad laborid teevad), siis on lihtne luua trüki/ilmutusfaile. 10,2×15,2 cm foto (300dpi) on 1205×1795 pikslit. Kui sa võtad 1205×1795 pikslit faili ning paned selle 450dpi peale, siis see ei muuda essugi - lihtsalt arvutuslik mõõt cm / tollides / aü's / valgusaastates muutub - failis olev info hulk on täpselt sama - 1205×1795 pikslit. Kui nüüd labor peaks arvutama mõõte arvestusliku pikkuse pealt ning sa tahad näiteks 6×9 fotot 10×15 cm paberile, saad oma 450 dpi'ga hoopis 4×6 cm foto (ehk 2/3 küljemõõdust). Aga loomulikult - sind ei huvita masside arvamus ning lood oma maailma enda ümber - tee enda elu võimalikult keeruliseks. Kel siis lihtsat ning kergelt arusaadavat elu vaja, eks?

Lihtsalt infoks (et keegi sinu jutu peale maailma ette kujutama ei hakkaks), siis trükikojad ei võta ainult TIF'e vastu. Miks ma seda arvan? No loe ise ja avasta ka maailma:
http://www.copy.ee/index.php?option=com ... &Itemid=55
http://www.multiprint.ee/index.php?page ... _sobiv_PDF
http://uus.ecoprint.ee/et/tehniline-info
http://www.sysprint.ee/est/koopiakeskus/printimine
http://printon.ee/nouanded/trukiettevalmistus/
http://agurtrykk.ee/kliendile/

See siis 2 minutit guugeldamist/linkimist.

[Külaline]

Kõik Läkud ei saa jottvajupeegu pakkimisega hakkama, seepärast on neil tiff ohutum kvaliteedi säilitamiseks, hea ja ilus on ta muidugi ka veel, jpg oma hädadega on ikka vahel väga kole.
Kui tahad standarditele vastavat pilti, siis tee kõik failid 300 peale. Mitte et see tähtis oleks, aga teinekord tindipritsiga läheb vaja.